Olmejäätmete käitleja OÜ Prügivedu Tallinn vaidlustas eelmisel aastal toimunud vähempakkumise tulemused kohtus, kuna firma hinnangul seadsid pakkumiskutse dokumendid ühe osaleja eelisseisu.
Tallinna prügiveokonkursid tekitavad vaidlusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
OÜ Prügivedu Tallinn vaidlustas pealinna kaheksas korraldatud jäätmeveo piirkonnas toimunud konkursi tulemused ning sellest lähtuvalt keelas Tallinna halduskohus kogu linnas edasised konkursside korraldamisega seotud toimingud.
Sisuliselt tähendab see, et korraldatud jäätmeveo jätkamine on jõudnud linnas tupikseisu, mistõttu tahab linnavalitsus luua ühtse prügiveo-munitsipaalettevõtte.
Tallinna Prügila huvi
OÜ Prügivedu Tallinn juhatuse liikme Tarmo Tääkeri sõnul sisaldasid konkursi pakkumisdokumendid tingimusi, mis rikkusid tema firma õigusi. Äraseletatult tähendab see, et jäätmeveo konkurssidel osaleda soovivate ettevõtete tunnustamine sõltub otseselt AS Tallinna Prügila väljastatud kinnitusest.
Tallinna Prügila 65 protsendi aktsiate omanik on Sulo Regionalholding GmbH & Co. Samasse kontserni kuulub aga ka korraldatud jäätmekäitluse konkurssidel edukalt esinev firma Cleanaway, mis tegutseb praegu mitmes Tallinna piirkonnas. Tallinna Prügila teine osanik 35 protsendiga on Tallinna linn.
«Cleanawayga samasse kontserni kuuluva Tallinna Prügila huvi on, et avalikel konkurssidel osalevat Cleanawayd saadaks edu ning teiste konkursist osa võtta soovivate ettevõtete kvalifitseerimine sõltuks just Tallinna Prügila kinnitusest,» ütles Tääker.
«Just see muudab Tallinna prügikonkursi suuresti farsiks ning sunnibki asjaosalisi kohtuteed käima,» lisas ta.
Prügivedu Tallinn juhtis Tallinna keskkonnaameti ja linnavalitsuse tähelepanu korraldatud jäätmeveo konkursside pakkumiskutse dokumentides sisalduvatele diskrimineerivatele tingimustele juba mullu detsembris ning tegi ettepaneku need tingimused välja jätta. Tääkeri sõnul seda aga ei tehtud.
Tallinna abilinnapea Deniss Boroditši sõnul oli konkursitingimustesse Tallinna Prügila kinnituse nõue sisse pandud just sel eesmärgil, et jäätmefirmad ei oleks prügilale võlgu. See omakorda annaks tunnistust, et osalejad on ausad tegijad, kes linnast kokkukorjatud prügi kuhugi metsa alla ei vea.
Etteheited siit ja sealt
Boroditši sõnul on Prügivedu Tallinn ainus konkursil osalenud firma, kellel tekkis probleeme Tallinna Prügilalt vajaliku kinnituse saamisega. Põhjusena nimetas ta Prügivedu Tallinna võlgnevusi prügilale.
Tääker lükkab oma firma makseprobleemid hoopis Tallinna Prügila süüks. Tema sõnul laekuvad arved prügilalt neli korda kuus, kusjuures maksetähtaeg on ainult kaheksa tundi. Sellist asjaajamist ei pea ta normaalseks.
Samuti tegi Tääker etteheiteid Tallinna keskkonnaametile, kes ei ole rohkem kui nelja aasta jooksul suutnud paika panna korraldatud jäätmevedu kõikides pealinna piirkondades.
Ka jäätmeveofirma Ragn-Sellsi ärijuhi Agu Remmelga sõnul peaks linnavalitsus praegusest keerulisest olukorrast väljatulemiseks valmistama konkursi tingimusi senisest paremini ette.