Ülemiste liiklussõlme hulka kuuluva Filtri tee ümberehitustööde käigus leiti 1941. aasta lahingutes langenud 70 punaarmeelase säilmed, mis maetakse ümber Maardusse.
Filtri tee remondi käigus leitud punaarmeelaste säilmed maetakse Maardusse
24. september 2012, 21:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuue kadunukese isikud õnnestus kindlaks teha ning leida ka nende sugulased, kes elavad Venemaal ja Ukrainas. «Säilmete väärikaks matmiseks ja tuvastatud langenute omastega suhtlemiseks on kaitseministeeriumil kokkulepe MTÜ-ga Vironia, kellele antakse säilmed oktoobri esimeses pooles üle pärast seda, kui kaitseministeerium on säilmetele hankinud sobivad kirstud. Seejärel korraldab MTÜ Vironia punaarmeelaste säilmete matmise Maardu kalmistule ning teavitab ka langenute teadaolevaid sugulasi ümbermatmisest. Täpse ümbermatmise aja otsustab Vironia,» rääkis kaitseministeeriumi pressiesindaja Peeter Kuimet.
Vironia juht Aleksei Kozlov ütles Den Za Dnjomile, et säilmed maetakse küll kirstudes, kuid siiski ühishauda. Tema andmetel annab ministeerium säilmed Vironiale üle ajavahemikus 10.-12. oktoobrini ja kui mingeid tõrkeid ei teki, maetakse need orienteeruvalt 28. oktoobril Maardusse ümber.
Kozlovi sõnul pole selles, et praktiliselt Kaitseväe kalmistu kõrvalt leitud säilmed maetakse Maardusse, midagi imelikku. Eestis olevat praegu vaid kaks kalmistut, kuhu võib punaarmeelaste säilmeid ümber matta. Üks on Ida-Virumaal Sinimäel ja teine Maardus, kus kohalik võim eraldas küllalt suure ala spetsiaalselt sõjas langenute matmiseks.
«Selleks eraldatud maa hakkab otsa lõppema. Alates 2005. aastast oleme me sinna ümber matnud 305 punaarmeelase säilmed. Ma juba saatsin Maardu linnavalitsusele palve eraldada meile kalmistul uus maatükk ja olen kindel, et meile ei öelda ära,» rääkis Kozlov.
Ühishauda maetakse langenud sõjamehed seetõttu, et nende isikud on tuvastamata. Langenute kaelas olnud niinimetatud surmamedaljonide järgi tehti kindlaks vaid kuus nime. Surmamedaljonideks või -kapsliteks nimetati osade punaarmeelaste kaelas olnud kapsleid, mille sees oli paberitükk kandja nime ja võib-olla ka muude andmetega.