Tallinn kärbib eelarvet kuni kümme protsenti

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna finantsdirektor Katrin Kendra.
Tallinna finantsdirektor Katrin Kendra. Foto: Toomas Huik

Hiljemalt aprilli lõpuks saadab linnavalitsus volikokku tänavuse esimese lisaeelarve, mis peaks kärpima nii tegevuskulusid kui investeeringuid ligi kümme protsenti ehk 800 miljonit krooni.





Tallinna lisaeelarve teine arutelu tuleb sel nädalal kabinetinõupidamisel. Pärast seda jõuab eelnõu linnavalitsuse istungile kinnitamiseks ning tõenäoliselt aprilli lõpu poole võtab linnavolikogu selle vastu.



Tallinna linnakantselei finantsdirektor Katrin Kendra ütles, et lisaeelarvega tuleb kokku tõmmata nii linna tegevuskulusid kui investeeringuid. «Seda ei saa kindlasti nimetada negatiivseks eelarveks,» selgitas ta. «Me lihtsalt viime asjad tegelikkusega vastavusse.»



Kendra kinnitas, et eelarve maht väheneb kuni kümme protsenti ehk ligi 800 miljonit krooni. Seda, milliseid kulusid kokku tõmmatakse, ei soostunud ta veel ütlema, sest arutelu alles käib. Selge on aga see, et töötajate palkade kallale ei minda ning säilivad ka puhkusetoetused.



Kendra sõnul tähendavad puhkusetoetused ametnikele motivatsiooni, mida ei saa ära võtta. Mingeid muid motivatsioone, nagu näiteks sportimise kinnimaksmine, pole linnavalitsus rakendanud ning ei kavatse seda ka teha. Pealegi on osa töötajaid juba tänavuse puhkuse välja võtnud ja tasu kätte saanud. Seetõttu oleks Kendra sõnul ebaõiglane, kui nüüd teistele puhkusetoetust mitte maksta.



Muude lisatasude maksmisest on linnavalitsus Kendra sõnul tänavu loobunud. Tegevuskulusid õnnestub kokku hoida ka hoonete ja rajatiste hooldusraha vähendades ning elektrit, kütet ja vett säästes.



Abilinnapead Taavi Aas ja Deniss Boroditš polnud eile samuti nõus veel ütlema, millised investeeringud tõmmatakse eelarvest maha, kuid neid pidavat olema igal alal. Ühe kokkuhoiumeetmena nimetas Boroditš ka tänavavalgustuse väljalülitamist varahommikuti. Samas pole veel selge, kuidas see edaspidi toimuma hakkab.



Eile kohtus Boroditš politsei esindajate ja mitme ala spetsialistidega, et leida parim variant. Pirita teel näiteks on nii, et osa lampe siiski põleb kogu öö.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles