Tagasi mobiilivaatesse
Teeme koos parema Tallinna
Saada vihjeSaada pilt
Värskendamiseks tõmba
:
Avaldatud:

Kemplemine Kalaranna kinnistu täisehitamise üle jätkub

A +A -Print

Linnahalli läheduses asuva 15 hektari suuruse Kalaranna kinnistu hoonestamise üle on vaidlused käinud juba umbes kümme aastat, sest Kalamaja ja Pelgulinna elanikud ei taha seal näha tihedalt täisehitatud elamurajooni ning väikelaevade sadamat.

Kalamaja ja Pelgulinna enamuses noori elanikke ühendav Telliskivi Selts kogus sel suvel rohkem kui 2000 allkirja Pro Kapitali omanduses olevale mereäärsele platsile kortermajade rajamise vastu. Täna Põhja-Tallinna linnaosavalitsuse saalis toimunud järjekordne avalik arutelu elamuala pooldajate ja vastaste vahel küttis kirgi.

Kalamaja noori ja vihaseid elanikke häirib kõige enam see, et detailplaneeringu kehtestamise korral kaob ära loomulik ja lauge juuredepääs merele. See tähendab, et inimesed ei saa enam pisikeselt liivaalalt merre suplema minna, kuna planeerigu järgi on sinna kavandatud rannapromenaad ja tulevikus ka väikelaevade sadam. Samuti ei taha Kalamaja elanikud, et praeguse Kultuurikilomeetri asemele rajataks autodee.

Kalaranna detailplaneeringu koostanud AS Nord Projekt arhitekt Meeli Truu selgitas tänasel avalikul arutelul, et ala hoonestamisel on tehtud palju kompromisse. Tegemist on endise sadamaalaga, kus paiknes laevaremonditehas. Kui Pro Kapital kinnistu omandas ja vanad tehasehooned lammutati, siis avastasid Kalamaja elanikud, et tegemist on pisikese liivarannaga, kust saab mõnusalt suplema minna.

Kalamaja elanik ja Riigikogu liige Liisa Pakosta mainis arutelul, et Kalaranna rand oli Nõukogude ajal küll rahvale suletud, kuid vanade ürikute järgi on näha, et kohalikud inimesed käisid seal suplemas juba 17. sajandi lõpust alates.

Truu ütles, et kuna tegemist on Nõukogude ajal kunstlikult täidetud sadamaalaga, siis sinna rannapromenaadi rajamine ei ole üldse turvaline. Samas on maa omanik ehk Pro Kapital tulnud inimestele vastu ning lubanud sinna korraliku rannatee ehitada.

Kalamaja elanikke ärritab see, et praegune mõnus ja looduslik merre mineku ala detailplaneeringu kehtestamisel kaob ning samasse kohta rajatakse hoopis väikelaevade sadam.

Tallinna peaarhitekt Endrik Mänd ütles sellele väitele vastuseks, et detailplaneeringu tingimuste järgi on sadama rajamine võimalik küll, aga alles elamuala arhitektuurikonkursi tulemused peavad näitama, milline lahendus välja pakutakse. Ta lisas, et praeguse Kultuurikilomeetri asemele on planeeritud tõesti autotee, kuid tegemist ei ole mingi magistraaliga, nii et kohalikel elanikel ei tasu muretseda.

Arhitekt Truu mainis, et rannapromenaad tuleb Kalaranda igal juhul ning kinnistu omanik ei tohi mereäärt mingite taradega piirata. Kalamaja elanikud ei ole aga nõus tingimusega, et veepiirist kuni elamuteni on jäetud vaid 25 meetri laiune riba, millest umbes pool kuulub ikkagi eraomanikule, kus ta võib teha, mida tahab.

Mänd selgitas arutelul osalenutele, et Tallinn võiks endale taotleda ka laiemat rannaala, näiteks 40 – 50 meetrit, kuid seda tuleb ka korras hoida ja hooldada, linnal ei jätku aga selleks raha.

«Mina pean võrdselt tähtsaks nii arendajaid kui linnakodanikke,» ütles Mänd. Ta lisas, et kesklinna asustust tuleb tihendada ning mereäärsed alad on selleks üks paremaid kohti. Lõppjärgus on Noblessneri kvartali, linnahalli ümbruse ja Patarei vangla detailplaneeringute kehtestamise. Seetõttu tuleb ka Kalaranna elamuala planeering paika panna, et linn tõeliselt merele avada.

Mänd mainis ka seda, et ametliku ranna rajamine Kalaranda on keeruline, kuna seal lähedal asub sadevete kanalisatsioon ning tihe laevaliiklus ei ole ka kaugel. Seetõttu tuleb teha täiendavaid uuringuid.
 

Logi sisse:
Vaata kommenteerimise tingimusi | Näita e-maili avalikult:
Üritused Tallinnas
Päeva nael
Viimased uudised
Üritused Tallinnas
Tallinna kinodes
17. september
K
Söögikohad
Uusi sündmusi
Loe ja vaata
Gallup

Küsitluses on osalenud  inimest
48h populaarsemad teemad
Top lood
Top kommentaarid
Uudised
Liiklus
Vaba aeg
Trenn
Söögikoht
Shopping
Galeriid
POSTIMEES.ee