Nordecon: me ei kommenteeri oma kahe miljoni euro nõuet

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lennusadam.
Lennusadam. Foto: Raigo Pajula

Lennusadama vesilennukite angaaride renoveerimise peatöövõtja Nordecon tahab kaubandus- ja tööstuskoja arbitraažikohtu kaudu Eesti Meremuuseumilt tagasi saada rohkem kui kaks miljonit eurot, kuid viidates konfidentsiaalsusele ei ole firma nõus selgitama, millest selline nõue on tekkinud.

Postimehe küsimustele vastates ütles Nordeconi juhatuse esimees Jaano Vink, et firma ei saa tagasinõutavat summat lähemalt kommenteerida, sest tegemist on arbitraažikohtu konfidentsionaalsusnõudega. Küll mainis ta, et nõuded on põhjendatud.

Nordecon avastas alles vesilennukite angaaride renoveerimise lõpus, et midagi on viltu ning meremuuseum on firmalt elektri ja vee eest küsinud hoopis kõrgemat hinda, kui muuseum ise Eesti Energiale maksis. Vink ei olnud nõus vastama ka sellele küsimusele, et miks niisugune ebakõla just tööde lõppfaasis avastati.

«Renoveerimise projekti põhimahu koostamine oli meremuuseumi kui tellija korraldada,» ütles Vink. «Heauskselt arvame, et konkreetselt angaaride kuplite pragude osas ei olnud ei tellijal ega projekteerijal, samuti mitte ka ehitajal võimalik enne tööde algust ette näha nii olulist mahtude erinevust. Sellised asjad saavadki selguda renoveerimise käigus. Küsimus on pigem selles, kas kaasnevat suurt kulude kasvu saab lõpuks veeretada ehitaja kaela.»

Probleem on selles, et esialgase projekti järgi pidi vesilennukite angaaride kuplites olema natuke rohkem kui poolteist kilomeetrit pragusid, mis tuli korda teha. Tööde käigus aga selgus, et pragusid oli kokku umbes 3,5 kilomeetrit ehk rohkem kui kaks korda enam. See tähendas ka oluliselt suuremat töömahtu, kuna töömehed pidid pragusid täitma käsitsi ja see võttis palju aega.

Vink ei saanud konfidentsiaalsusele viidates vastata ka sellel küsimusele, kas talvisel ajal kulunud suur hulk diislikütust ja elektrit oli riigihanke pakkumisse sisse kirjutatud või tuli see täieliku ootamatusena.

Nordecon jäi vesilennukite angaardie renoveerimisel nelja miljoni euroga miinusesse, kuid seda raha firma meremuuseumilt tagasi ei nõua. Vink tunnistas, et ehituse planeerimisel ja kalkulatsioonide tegemisel ei pannud firma mööda.

«Nagu olen juba öelnud, selgusid erinevad asjaolud alles töö käigus ning neid ei olnud võimalik ette näha ega pidanudki ette nägema,» ütles Vink.

Võimaliku alapakkumise tegemise kohta ütles Vink, et selle peale ei läinud Nordecon kindlasti. Pakkujate hulgas oli rohkem kui 10 ehitusfirmat, kellest Nordeconist järgmise hea pakkumise tegi Skanska EMV. Vahe oli vaid 2,1 protsenti.

«Samuti võib öelda, et kui liidaksime Nordeconi pakutud hinnale mainitud kahjumi neli miljonit eurot, siis kujunenud summa võrdluses oleksid tinglikult olnud kõigi ehitusfirmade pakkumised olnud alapakkumised, kuna jäid tunduvalt alla kujunenud lõplikule summale,» selgitas Vink. «Tegemist oli siiski tollases langevate hindadega turuolukorras arvestatavate pakkumistega, mis kahjuks jäid jalgu aasta hiljem hoogustunud ehitushindade tõusule.»

Meremuuseumi direktorit Urmas Dresenit ei olnud võimalik kommentaari küsimiseks kätte saada.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles