Uuenenud loodusmuuseum avab rahvale uksed seenenäitusega

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Aasta algusest kinni olnud ja põhjaliku remondi läbi teinud loodusmuuseum Tallinnas Laial tänaval avab kõigile huvilistele uksed reedel iga-aastase seenenäitusega. Muuseumi pidulik avamine toimub juba homme.
 

Loodusmuuseumi direktor Heidi Vilu saabus täna pärastlõunal just metsast, et ülehomme avatava seenenäitusele oma panus anda. Ta ütles, et suur osa muuseumi töötajatest askeldavadki praegu metsas seeni korjates. Reedel, järjekorras 50. seenenäituse avapäeval on loodusmuuseumis välja pandud rohkem kui 100 erinevat seeneliiki. Kuna aga näitusel vahetatakse metsaande pidevalt, siis kokku on külastajatel võimalik tutvuda umbes 200 erineva seeneliigiga.

Loodusmuuseumi pedagoog Tiiu Liimets ütles Postimehele, et remonditud muuseumis on palju uut. Näiteks soode osas on esmakordselt näha kinnikasvanud järve, kus seisab uhkelt sookurg. Ta lisas, et nii lindude kui loomade topised on küll endised, kuid muuseumi taksitermist on need täiesti korda teinud, nii et metsaelukate karv lausa läigib. Hundi topis on näiteks juba 50 aastat vana.

«Alumisel korrusel on suur näitustesaal ühendatud seminariruumiga, nii et saame endisest avaramad ajutiste näituste ruumid,» selgitas Liimets.

Loodusmuuseumi kommunikatsioonijuht Liis Rohtmets selgitas, et terves muuseumis on uuenenud valgustus, mis vastab kunstimuuseumide ja isegi Louvri tasemele. Ka helikujundus on täiesti uus. See tähendab, et seenenäituse ajal võib külastaja end tunda nagu metsas, kus seenelised üksteist huikamise teel otsivad. Lindude juures on aga kuulda suleliste häälitsusi.

Rohtmetsa sõnul on kõige rohke uuenenud metsade ja niitude väljapanek.

«Üks väga oluline uuendus, mida me ise eriti rõhutame, on see, et palju asju on keset ruumi, nii et külastajad saavad neid katsuda,» ütles Rohtmets. Ta näitas saalis olevaid erinevate puude pakke, kuhu istudes saab ka jalgu puhata. Samuti on võimalik katsuda linnupesi ja seal olevaid mune ning käbisid. Põrandal on aga sammal, millele võib isegi astuda. Kuna lindude topised on õrnad, siis need on pandud kõrgemale puude otsa ning neid ei saa sabasulgedest tirida.

«Meie uue ekspositsiooni kõige olulisem märksõna on terviklikkus,» mainis Rohtmets. «See tähendab, et kui lähed metsasaali, siis saad tervikliku pildi metsa elukeskkonnast alates juurtest kuni puulatvadeni.»

Pedagoog Liimets näitas uhkusega muuseumi uut õppeklassi, kus igal laual on mikroskoobid ning kus saab koolilastele korraldada loodusõpetuse tunde. Tavakoolides niisuguseid võimalusi pole. Reedeks on juba lastele planeeritud mikroskoobitund. Kooliõpetajatel on lihtsalt vaja loodusmuuseumiga ühendust võtta ning tunniaeg kinni panna. Nii lihtne see ongi.

Endiselt on loodusmuuseumis avastuste tuba, kus lapsed saavad käe ühte või teise avasse pista ning ära arvata, millise looma või millegi muuga tegu on. Kui tekib kahtlus, on võimalik vastav sahtel lahti teha ning õige vastus teada saada. Samuti on võimalik nuusutada looduse erinevaid lõhnu ning ära arvata, millega on tegemist. Seda ruumi ootavad aga ees veel päris suured muudatused.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles