Nii Tallinn kui Viimsi on huvitatud trammiprojektist

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kunagi võib mööda Pirita teed Merivälja ja Viimsi poole ka tramm sõitma hakata.
Kunagi võib mööda Pirita teed Merivälja ja Viimsi poole ka tramm sõitma hakata. Foto: Andres Haabu

Viimsi vald on Tallinnaga trammiühenduse rajamisest väga huvitatud, Tallinnal paistab esimene eelistus küll olevat Lasnamäe, kuid koostööst Viimsiga on pealinna juhid samuti huvitatud.
 

Tallinna linnavolikogu esimees Toomas Vitsut ütles Postimehele, et paar aastat tagasi toimunud visioonikonverentsil jõuti järeldusle, et trammiliikluse jõuline arendamine linnas on mõistlik. Ekspertide komisjon pakkus siis ühe võimaliku suunana ka Meriväljat ja Viimsit.

«Arvan, et see on täitsa arutamist väärt ettepanek,» rõhutas Vitsut. «Me ei ole erinevate suundade prioriteete väga selgelt paika pannud. Juttu on küll olnud, et Laagna teele ehk Lasnamäe kanalisse peaks trammiliini tegema ning see on ka kõige tõenäolisem koht, kuhu liin tekib. Kõik teised suunad, nii Mustamäele kui Merivälja ja Viimsi poole on kaalumist väärt. Kui keegi paneb õla alla ja seda toetab ning rahastamine muutub reaalseks, siis võib see ka sündida.»

Vitsut mainis, et majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts pidas oma meedias välja öeldud mõtete puhul silmas ilmselt Euroopa Liidu järgmist rahastamisperioodi ning sellest tulenevaid võimalusi trammiprojektile lisarahastamist saada.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordiarengu ja investeeringute osakonna juhataja Toomas Haidak mainis, et kui kohalikud omavalitsused lepivad omavahel kokku ühise transpordisüsteemi prioriteetsuses, siis kaalub riik omalt poolt sellesse panustamist.

«Ei saa öelda, et riik seda projekti (Tallinna-Viimsi trammiliin – toim) kindlasti toetab, riik on lihtsalt nõus võtma selle arutluse alla,» kinnitas Haidak.

Ta lisas, et Tallinn peab võimaliku trammiühenduse Viimsiga paigutama oma terviklikku ühistranspordisüsteemi. See tähendab, et pealinnal peab olema plaan, kust kuhu milliste ühissõidukitega inimesi veetakse. Kui Viimsi suunal oleks liikumisvahendiks tramm, siis riik oleks nõus sellel teemal edasi rääkima.

Viimsi vallavanem Haldo Oravas kinnitas, et vald on toetust trammiprojektile kaua oodanud, eriti Tallinna poolt. Veidi üllatav on tema sõnul see, et minister Parts niisuguse mõtte välja käis, kuid Viimsile on see igal juhul hea üllatus.

«Iseenesest ei ole see ju mingi utoopiline idee, sest Kadriorust Meriväljani on trammiteed juba ammu planeeritud,» ütles Oravas. «Praegu oleks see mõte täiesti asjakohane, sest Pirital elab kuskil 16 000 inimest ja Viimsis 17 500 ning siitkaudu on liikumas ka Mähe ja Muuga elanikke.»

Ta lisas, et bussiliiklust võib nii- või teistpidi parandada, aga päris head lahendust ei ole. Tramm oleks aga sõltumatu ja bussidest ilmselt kiirem ühissõiduk. Teisalt aitaks trammiliiklus ka õhusaastet vähendada, mis tipptundidel on märkismisväärne.

«Olen ka sellele mõelnud, et Tallinn võiks tulevast trammi ka teatud turismivahendina kasutada, sest Pirita teelt on vaade linnale palju ilusam kui linna keskelt,» mainis Oravas.

Viimsi on oma teedeplaneeringusse võimaliku trammikoridori sisse joonistanud. Koridor hakkaks kulgema Miiduranna kaudu mööda Muuli teed ning jõuaks ringiga Haabneeme keskusesse, kuhu rajataks Viimsi vana kooli juurde ümberpööramise plats. Seal kohtuksid Viimsi bussiliinid trammiga. Haabneeme pooleliolevas üldplaneeringus on ka trammiliin ette nähtud.

Tallinna transpordiameti juhataja Andres Harjo ütles samuti, et Tallinna visioonikonverentsil joonistati ühe võimaliku trammikoridorina kaardile tõesti Viimsi liin. Samas ta lisas, et konverentsi eksperitide komisjon leidis, et Viimsi trammiliin ei ole esimese etapi töö. Tunduvalt pakilisem on panna trammid liikuma niinimetatud magalarajoonidesse nagu Lasnamäele, Mustamäele ja Õismäele.

Harjo selgitas, et Viimsi on hajaasustusega piirkond ning kuna ühistranspordi planeerimisel lähtutakse eelkõige sõidunõudlusest, siis võib tekkida olukord, et trammid kui bussidest palju suurema mahutuvusega ühissõidukid hakkaksid Viimsisse sõitma suure intervalliga. See tõmbab aga teeninduskvaliteedi alla ning inimesed peavad trammi liiga kaua ootama.

Harjo mainis ka seda, et trammiliiklus on kiire ja tõhus siis, kui on olemas eraldi trammikoridor. Merivälja ja Viimsi poole sõites on aga praegu kõige suurem pudelikael Narva maantee alates Russalkast kuni Uussadama ristmikuni. Kui sinna panna trammid käima, siis kaob ära üks sõidurada ning kasvavad veelgi autode ooteajad. Teed laiendada ei ole seal lihtne, kuna tegemist on Kadrioru pargi kaitsealaga. Seega on tehnilisi probleeme küll, kuid Tallinn on igal juhul valmis tegema koostööd Viimsiga trammiprojekti arendamisel.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles