Statistika aastaraamatu «Tallinn arvudes 2012» andmed näitavad, et viimase viie aasta jooksul on määratlemata kodakondsusega elanike arv pealinnas pidevalt vähenenud.
Määratlemata kodakondsusega tallinlaste arv kahaneb
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui 2008. aastal moodustas Tallinna elanikkonnast määratlemata kodakondusega isikute arv 12,8 protsenti, siis tänavu 1. jaanauri seisuga 10,9 protsenti. Eesti kodakondsusega inimeste osa kasvas samal ajal 76,4 protsendilt 77,2-le.
Tänavu aasta algul elas Tallinnas 321 417 Eesti kodakondsuse ja 45 408 määratlemata kodakondsusega isikut. Vene kodakondsusega inimesi elas pealinnas 35 671 ning nende arv ei ole viimase viie aastaga oluliselt muutunud.
Linnaosadest oli määratlemata kodakondsusega isikute protsent kogu elanikkonnas aasta algul suurim Lasnamäel, ulatudes 17,3-ni. Järgnesid Põhja-Tallinn 15,4 ja Haabersti 10,2 protsendiga. Väikseim oli see näitaja Pirital – kaks protsenti. Järgnes Nõmme 3,7 protsendiga.
1. jaanuari seisuga rääkis Tallinna elanikkonnast 209 592 elanikku ehk 50,4 protsenti emakeelena eesti keelt ning 193 118 inimest ehk 46,4 protsenti vene keelt. Seejuures on vene keele kõneletaja arv viimase viie aasta jooksul pidevalt kasvanud, kuid nende osatähtsus linna kogu elanikkonnas kahanenud.