Nagu näitavad statistika aastaraamatu «Tallinn arvudes 2012» andmed, ei ole eestlaste ja venelaste suhtarv pealinnas viimase viie aastaga praktiliselt muutunud.
Eestlaste ja venelaste suhtarv Tallinnas on püsinud muutumatuna
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänavu 1. jaanuaril elas Tallinnas 52,7 protsenti eestlasi ja 38,4 protsenti venelasi, 2008. aastal olid samad näitajad vastavalt 52,3 ja 38,5. Vahepealsetel aastatel on muutus olnud samuti vaid 0,2 – 0,3 protsenti.
Kui numbriliselt vaadata, siis tänavu aasta algul elas pealinnas 219 140 eestlast ja 159 778 venelast, teiste rahvuste esindatus jäi juba oluliselt väiksemaks.
Lasnamäe on ainuke linnaosa, kus venelaste arv ületab eestlaste arvu, vastavalt 59,3 ja 27,7 protsenti elanikest. Seega elab pealinna suurimas linnaosas rohkem kui kaks korda enam venelasi kui eestlasi. Umbes samasugune suhtarv on valitsenud juba 2008. aastast alates.
Kõige väiksem venelaste protsent on loomulikult Nõmme linnaosas – sealsest elanikkonnast moodustavad eestlased 84,6 ja venelased 11,8 protsenti. Järgneb Pirita, kus eestlasi on 79 ja venelasi 15,8 protsenti elanikest. Palju ei jää maha kesklinn, kus eestlased moodustavad elanikkonnast 72,1 ja venelased 21,3 protsenti.
Üpris tasavägine rebimine käib Haaberstis, kus eestalsi on 49,4 ja venelasi 41,1 protsenti elanikkonnast. Põhja-Tallinnas jäävad eestlased oma 44,4 protsendiga venelastele (46,1 protsenti) natuke alla.