Tallinn on kohe-kohe sõlmimas jäätmete käitluskoha lepingut Iru elektrijaamaga ning pärast veohanke võitja selgumist viies korraldatud jäätmeveo piirkonnas on linnal kavas moodustada korralduskeskus, mis hakkab klientidele väljastama prügiarveid. See toob linnale juurde täiendavaid sissetulekuid.
Veolia Keskkonnateenuste tegevjuhi Argo Luude sõnul tähendab see, et edaspidi võtab linna keskkonnaamet või talle alluv organ prügiveoklientide teenindamise enda peale ja hakkab neile ise arveid väljastama. Praegu teevad seda veofirmad.
«Kliendi makstud rahast tasub linn konkursi korras leitud jäätmete käitlejale ning samuti konkursi korras valitud prügiveofirmale,» selgitas Luude. «Kliendile kehtestatud hind määratakse aga administratiivselt. See tähendab, et linnaametnik annab kliendile teada, kui palju ühe või teise konteineri tühjendamine maksma hakkab. Pannakse selline hind, nagu vaja on.»
Esialgu on tegemist Tallinna korraldatud jäätmeveo viie piirkonnaga, kus asub küll üks kolmandik pealinna umbes 45 000 prügiveo lepingulisest kliendist, kuid Luide sõnul on mahuliselt tegemist umbes 45 protsendiga linnas tekkivatest segaolmejäätmetest.
«Põhiline mõte, miks linnavalitsus niisugust uut konkursiskeemi esmakordselt Eestis rakendama hakkas, on see, et linn saaks teenida raha,» ütles firma Ragn-Sells ärijuht Agu Remmelg. «Põhimõtteliselt hakkab linlane kindlasti prügiteenuse eest rohkem maksma sellest, kui ei oleks mingit vahendustasu. Hinnakujundus tehakse otsustuskorras, mitte konkursi kaudu.»
Veel mainis Remmelg, et prügi ladestamise maht väheneb oluliselt ning see tähendab, et Tallinnal kaovad ära ladestamise saastetasudest laekuvad tulud. Seetõttu ongi vaja otsida võimalusi, kuidas vähenevaid või kaduvaid saastetasusid kompenseerida muude tuludega.
Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu ütles, et korralduskeskuse tööle hakkamise eeldus on ikkagi see, et linn on sõlminud lepingu jäätmete käitluskohaga ning samuti hanke võitjaks tunnistatud prügiveofirmaga.
«Kui nende viie piirkonna maht on kokku piisav selleks, et korralduskeskus teha, siis see ka tehakse,» kinnitas Sarapuu. «Oleme need asjad läbi arutanud. Korralduskeskus suhtleb tõesti otse kliendiga, võtab temalt raha ning maksab vastavalt hangetelt saadud pakkumistele ja lepingutele selle edasi vedajatele ja käitluskohale.»
Abilinnapea sõnul selgus käitluskoha hankest, et prügi käitlemine läheb senisest poole odavamaks. Veofirmade pakkumised näitasid, et ka selles osas langevad hinnad oluliselt. See tähendab, et kui korralduskeskus paneb omalt poolt lõpparvele mõne protsendi otsa, siis võrreldes praegusega võidab klient ikkagi tunduvalt.