Peagi algab uus kooliaasta ning seetõttu tuletab politsei meelde, et koolide juures tuleb eriti tähelepanelik olla, kuid Tallinna Tehnikaülikooli logistikaprofessori Dago Antovi sõnul kipuvad oma võsukesi kooli vedavad vanemad seal ise ohtlikke olukordi tekitama.
«Suur häda on minu hinnangul selles, et kui kunagi Tallinnas koole ehitati, siis peaaegu üldse ei viidud lapsi autoga kooli,» ütles Antov Postimehele. «See tähendab, et koolide juures auto parkimiseks või isegi korraks peatumiseks ruumi sisuliselt ei ole. Hommikuti on koolide ümbruses ikka korralik tohuvapohu.»
Ta lisas, et sellest lähtuvalt tulekski koolide ümbrus kriitilise pilguga üle vaadata. 1. septembriks vaevalt midagi teha õnnestub, kuid põhimõtteliselt peaks üle vaatama, kui kaugele ja kuidas koolide juurde sõita saaks ning mil moel liiklusskeem seal lahendatud on. Ei ole ka enam mingi uudis, et vanemate klasside õpilased käivad juba ise autoga koolis.
Antov tõi ühe halva näitena Nõmme põhikooli, kus jalgsi tulevate laste ja autode liikumine langeb kokku ning seega tekivadki ohtlikud olukorrad.
«Põhimõtteliselt tuleks igal pool vaadata, et bussiga ja jalgsi kooli tulevate laste ning autode peamised marsruudid ei kattuks,» mainis Antov. «Selge on ka see, et autoga ei pea ju päris kooli ukse alla pääsema.»
Üks hea näide on aga vastrenoveeritud Kuristiku gümnaasium Lasnamäel. Seal rajati kooli territooriumile korralik parkla, nii et lapsevanemad ei pea sõiduteel autot kinni pidama, et oma võsukesi välja lasta.
«On tehtud üks uuring, kus lapsevanematelt küsiti, et kuidas nad oma lapsi kooli saadavad ning selgus, et üha rohkem tehakse seda autoga,» kinnitas Antov. «Üks argument oli, et last ei saa lasta jalgsi liikuma, sest see on ohtlik. Samas - mida rohkem autosid tänavatel sõidab, seda ohlikumaks ju olukord muutub. Seega natuke nagu surnud ringi moodi olukord.»
Antovi sõnul näitab statistika, et lastega ei juhtugi kõige rohkem liiklusõnnetusi hommikuti kooli viimise ajal. Hoopis hullem aeg on pärast tunde, kui lapsevanemad ei ole veel koju jõudnud. Põhjendus on selles, et sügisel tulevad lapsed maalt, saavad oma klassikaaslastega kokku ning siis on kontroll oma käitumise üle väiksem kui tavaliselt.
Ka politsei kutsub kohalikest omavalitsustest teeomanikke üles lasteasutuste ümbruses liikluskorraldust kriitiliselt üle vaatama. See tähendab, et jälgitaks teede seisundit, kõnniteede olemasolu, teekattemärgistust, valgustust, märkide nähtavust ja haljastuse kõrgust.
«Hea liikluskorraldus jälgib inimeste liikumisloogikat ning on nähtav ja üheselt arusaadav kõigile osapooltele,» mainis politsei- ja piirivalveameti korrakaitseosakonna juht Tarmo Miilits.
Politsei hinnangul on kõige suuremad probleemid enamasti seotud koolide lähedal tänava ületamisega. Lapsevanematest autojuhid kipuvad aga kõige enam rikkuma parkimise ja peatumise nõudeid ning halvimal juhul lastakse laps autost välja lausa keset teed.
Kooli algusest jälgib politsei tähelepanelikult liikluskorraldust lasteasutuste lähistel. Kui kohalik omavalitsus ilmnenud puudusi ei kõrvalda, nõuab politsei nende probleemide lahendamist juba ettekirjutuse või märgukirjaga.
Tallinna transpordiameti juhataja Andres Harjo sõnul on paar nädalat enne uue kooliaasta algust põhirõhk pandudki ülekäiguradade märgistamisele koolide ja lasteaedae juures.
«Loodame, et tuleb vähem vihma, siis saame need tööd ka ära teha,» ütles Harjo. «Viimastel päevadel on päris palju sadanud, plastikut aga veelompi panna ei saa.»