Ühistranspordi eelistamine linnaliikluses on meede, mida soovitavad Tallinnale kõik väliseksperdid ja mida sõnades toetavad ka kohalikud liiklusspetsialistid ning poliitikud. Kui aga asi tegudeni hakkab jõudma, aktiviseeruvad kõikidel tasanditel jõud, mis ühistranspordi eelistamisele varjatult või lausa avalikult vastu töötama hakkavad, leiab Tallinna abilinnapea Taavi Aas.
Taavi Aas: aeg on sõnadelt tegudele üle minna
Ühissõidukiradade märkimine Tallinna tänavatele ei ole täna sündinud otsus, vaid pigem 12 aastat tagasi linna üldplaneeringus kavandatud plaanide elluviimine.
Juba 2001. aastal Tallinna linnavolikogu poolt kinnitatud linna üldplaneeringus nähti ette ühistranspordi eelistamist ja toonaste kavade kohaselt oleks tulnud rajada Tallinnas vähemalt 23,5 kilomeetrit ühissõidukite radu. Ka linna üldplaneeringus kavandatud ühistranspordi eelistamise ilusad ideed seisid kaante vahel ja aastaks 2004 oli ühissõidukite radu rajatud ainult 20 protsenti kavandatud mahtudest.
Ühistranspordi eelistussüsteemiga hakati taas tõsisemalt tegelema 2004. aastast, kui Tallinn osales EL CIVITAS initsiatiivi projektis SMILE, millega nähti ette ühistranspordi prioriteedisüsteemi loomise esimene etapp. Projekti käigus, mis lõppes 2009. aastal valiti koostöös Tallinna Tehnikaülikooli teaduritega välja võimalikud eelistussüsteemidega kaetavad ühistranspordikoridorid.
Tänaseks töötab toonase projekti käigus loodud eelistussüsteem kahel suunal: Paldiski mnt (alates Pirni peatusest), Endla tn, Kaarli pst, Estonia pst ning Paldiski mnt (alates Pirni peatusest) kuni Toompuiesteeni. Lisaks ühistranspordiradadele varustati nimetatud marsruutidele jäävate ristmike foorikontrollerid ja ühistranspordivahendid spetsiaalsete seadmetega, mis võimaldavad sõidugraafikust mahajäänud ühistranspordivahendile anda fooriristmikel ennetavat rohelist või rohelist tule pikendust.
2009. aastal otsustas Tallinn osaleda järgmises CIVITAS initsiatiivi projektis MIMOSA, mille elluviidavad üksteist meedet toetavad kõik linna jätkusuutlikku arengut, millest üks olulisim on ühistranspordi prioriteedisüsteemide arendamine. 2010. aastal anti projektile ministeeriumite vahelise komisjoni poolt heakskiit ja alustati ühistranspordi prioriteedisüsteemide laiendamist Tallinnas (linnaliste piirkondade arengu meetme alt). Projekt on kavas lõpetada 2013. aastaks.
Lisaks on TTÜ teadlaste poolt iga-aastaselt analüüsitud Tallinna liiklusvoogude muutusi, mis näitavad, et keskmine kiirus Tallinna tänavatel langeb tipptunnil aastas ca 2 km/h ja see suundumus on kestnud juba aastaid. Samuti näitab ühissõidukitele prioriteedisüsteemide rajamise vajadust see, et uuringute kohaselt on 2/3 kesklinna läbivast liiklusest transiitliiklus ühest linnaosast teise, ilma, et sellel linna keskusega mingit pistmist oleks.
Samas näeb kehtiv linnatänavate standard ette, et kui ühissõidukite liiklussagedus ühes sõidusuunas on üle 60 sõiduki tunnis, tuleb alati projekteerida omaette ühissõidukirada ja juhul, kui ühes suunas kulgeb vaid üks sõidurada, siis tulebki kogu suund või tänav ette näha ainult ühissõidukitele.
Tuginedes teostatud uuringutele ja liiklusvoogude analüüsidele võib öelda, et ühistransporti eelistamata ei ole võimalik tagada tulevikus inimeste liikumisvajadusi ja vältida liiklusummikuid. Seda enam, et ühistranspordi eelistamine on kehtestatud ka Tallinna üldplaneeringus ja mida kaugemasse perioodi lükatakse edasi ühistranspordi eelistamisotsuseid, seda valulisemad on tulevikus muudatused.