Tagasi mobiilivaatesse
Teeme koos parema Tallinna
Saada vihjeSaada pilt
Värskendamiseks tõmba
Avaldatud:
Vaata fotosid ja videot!

Seewaldi mälestised on hävimisohus

A +A -Print
Uwe Gnadenteich

 Muinsuskaitse pelgab Seewaldi ajalooliste majade hävimist.

Tänavu 30. mail sai teoks üks Tallinna muinsuskaitsjate õudus­unenägudest – tulekahjus hävis Seewaldi ajaloolise haiglahoone katus ja sisemus. Tõsi, seekordne põleng polnud nii jube kui eelmine.

1996. aasta talvel puhkes tulekahju tollase Tallinna psühhiaatriahaigla töötavas ravikorpuses. Tules hukkus kaheksa vanemat meeshaiget, seitse patsienti viidi põletushaavadega haiglasse. Hoone seisab siiani varemetes.

«See on hoiatav näide, mis juhtub mälestisega, kui see pärast tulekahju hooletusse jäetakse,» lausus Tallinna kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitseosakonna peaspetsialist Artur Ümar.

Kuna muinsuskaitsel oli hoiatav näide silme ees, saadetigi Seewaldi hoonete praegusele omanikule, Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) Sihtasutusele kiri nõudmisega viimati põlenud ravikorpusele uus katus teha ning lahtised väärtuslikud detailid kokku korjata.

Millal ja mida PERH hoone korrastamiseks kavatseb teha, seda muinsuskaitsjad ei tea, sest haigla pole nende kirjale vastanud. Postimehe pärimisele vastas haigla juhatuse liige Sven Kruup, et uue katuse projekt on valmis ning lähiajal kuulutab haigla välja hanke katuse tegija leidmiseks.

«Hoonelt on koristatud tules kahjustunud katusekonstruktsioonid kuni kolmanda korruse põrandani,» ütles Kruup. «Alumiste korruste põrandatelt on eemaldatud põrandamaterjalid, et hoone kuivaks kustutusveest. Samuti on ajalooliselt väärtuslikud detailid demonteeritud ning eraldi ladustatud.»

Paraku pole kaks põlenud ravikorpust Merimetsas ainsad murelapsed. Ajaloolises Seewaldi kompleksis, kus praegu tegutseb PERHi psühhiaatriakliinik, on 16 riikliku kaitse all olevat ehitismälestist, millest mitu on üsna nutuses seisukorras.

Paldiski maantee poolsest jalgväravast siseneses jääb teele kunagine valvurimaja. Puithoone akende ees on trellid, kuid puuduvad klaasid, ja trellide vahelt on näha lagastatud sisemus. Järgmine väike hoone on kunagine surnukuur ehk kabel, mille akende ees on luugid ja mis jätab seetõttu parema mulje.

Ümar meenutas, et kui üks tema kolleege hoonet aastate eest kontrollimas käis, avastati selle sisemusest lavatsilt lagunenud surnukeha. «See näitab ilmekalt suhtumist – need hooned ei huvita peale muinsuskaitsjate kedagi,» nentis Ümar.


Tänavaäärse plangu varjus on veel üks tühjalt seisev maja, millel on rauduks ja akendel trellid ees. Maja tagaküljel on keegi siiski kahe akna trellidest nii palju jagu saanud, et saledama kehaehitusega inimene sealt sisse mahub.

Ja ruumides avaneva pildi järgi otsustades pole need sissetungijad just korraarmastajad olnud. Maja keldril pole aga üldse ust ees ning seal võib näha päris värske elutegevuse jälgi.

Tühjalt seisavad veel paar paekivist hoonet ning väike ühekorruseline puidust arstimaja. «See on järgmine tulekahju-kandidaat,» nentis Ümar nukralt. «Kui hoone aknad ja uksed on kinni, siis me seaduse järgi midagi rohkemat nõuda ei saa. Me oleme PERHile rääkinud, et kui jõud ei hakka peale, siis jagagu see maa kruntideks ja müügu ülearused hooned kas või ükshaaval maha,» rääkis ametnik.


Kruup selgitas samas, et haigla, nagu iga teine ettevõte, majandab nende tuludega, mida teenib. «Paraku pole haiglal raha mälestiste restaureerimiseks,» tõdes ta. «Haigla soovib järgmises Euroopa Liidu struktuurifondide rahastamisvoorus taotleda raha psühhiaatriakliiniku tarbeks nüüdisaegse hoone rajamiseks. Kui see projekt realiseerub, saab haigla kaaluda ka Seewaldi kompleksi võõrandamist.»

Seewaldi haigla saamislugu

Paldiski mnt 52 endine Seewaldi haiglakompleks asub 19. sajandil arst Samuel Reinhold Winkleri rajatud Seewaldi (Merimetsa) suvemõisa ja sellega piirnenud metsa alal. 1898. aastal kingiti kinnistu Eestimaa Vaimuhaigete Hooldamise Seltsile.

Haigla rajamiseks kasutati ära Seewaldi suvemõisa puit- ja segahooned, mis olid säilinud Paldiski maantee ääres. Aastatel 1901–1903 ehitati juurde neli paekivihoonet. Seewaldi haigla avati 1903. aasta sügisel, kui kolisid sisse esimesed haiged. Voodikohti oli algselt 106, personali 22 inimest, neist kolm arsti.

1901. aastal Axel von Howeni koostatud planeeringuga pandi paika kogu haiglakompleksi struktuur. Säilis suvemõisa-aegne keskteljel paiknev põhja-lõuna-suunaline tee, sellest kahel pool asusid neli sümmeetriliselt asetatud hoonet, mis rajati 1901–1903.

Need olid meeste ja naiste ravila, majandushoone ja masinahoone. Haigla valvurimaja ja surnukuur rajati krundi idapoolsesse serva. Suvemõisa Paldiski maantee ääre­s paiknenud peahoone ehitati ümber peaarsti elamuks. Ka teised suvemõisa hooned – kuur, tõllakuur, jääkelder ja elamud – kohandati ümber haigla tarbeks.

Esimesed ravihooned olid oma aja kohta eesrindlikud ja ruumide planeering neis uudne. Paekivist ehitised said eeskujuliku tehnilise varustuse (toidu- ja pesuliftid, kanalisatsioon, auruküte, elekter). Seewald oli tsaaririigi edumeelsemaid haiglaid, kus rakendati moodsa psühhiaatria uusi suundi.
1907. aastal otsustati juurde ehitada neli ravihoonet. Nende hoonete lahenduses välditi samuti haiglalikkust, ravihooned meenutavad heimatstiilis villasid.

Haigla hoonestus on aja jooksul liikunud mere suunas. Pärast II maailmasõda on parki juurde ehitatud üksikuid hooneid. Pargi edelanurgas on suurem polikliinikuhoone, Merimetsa tee ääres lao- ja tööstuspinnad. 1980. aastatel ehitati suur administratiivhoone-polikliinik.

Logi sisse:
Vaata kommenteerimise tingimusi | Näita e-maili avalikult:
Üritused Tallinnas
Päeva nael
Viimased uudised
Üritused Tallinnas
Tallinna kinodes
22. august
R
Söögikohad
Uusi sündmusi
Loe ja vaata
Gallup

Küsitluses on osalenud  inimest
48h populaarsemad teemad
Top lood
Top kommentaarid
Uudised
Liiklus
Vaba aeg
Trenn
Söögikoht
Shopping
Galeriid
POSTIMEES.ee