Loksa rahvas võitleb veehinna tõusu vastu

Uwe Gnadenteich
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Neljapäeva keskpäeval kogunesid Loksa linnavalitsuse ette inimesed, kellele ei meeldinud  vee- ja kanalisatsiooniteenuse ligi 50-protsendiline hinnatõus, ülikõrged küttearved ja suveks välja lülitatud soe vesi.


«Vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine on veel pooleli, aga 1. augustist tahetakse tõsta vee hinda 48,7 protsenti. Praegu on vee ja kanalisatsiooni kuupmeetri hind kokku 2.38, siis saab olema 3.35,» rääkis pensionil olev õpetaja Ilmi Pernovskaja. «Tallinnas on vee ja kanalisatsiooni hind 2.08.

«Me tahame hinnatõusu edasi lükata 1. oktoobrini. Ja tahame maksta mitte 48 protsenti rohkem, vaid 20 protsenti. Miks? Loksal elab 2980 inimest. Nendest 800 on pensionärid, 550 inimest elavad alla elatusmiinimumi. Peale selle on veel lapsed ja veel need, kes saavad miinimumpalka,» loetles Pernovskaja.

Koosolekule kogunenud inimestel oli palju öelda ka keskkütte ja sooja vee kvaliteedi ja hinna kohta, kuid peateemaks oli siiski vee hind, mille kohta oli selgitusi andma kutsutud kanalisatsioonitorutike rajamisega tegeleva ettevõtte Loksa Haljastus juht Jüri Veber. Ta põhjendas konkurentsiameti poolt heakskiidetud suurt hinnatõusu töödeks laenu andnud Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) nõudmistega. Aga nii tema kui konkurentsiameti esindaja selgitused kõlasid kurtidele kõrvadele.

Hetkel, kui arutelu linnavalitsuse ees väga tuliseks läks, helises Pernovskaja telefon ning kohalik konstaabel päris kurjal toonil aru, miks koguneb rahvas linnavalitsuse ees, aga mitte ette nähtud kohas, üle tee asuval lagedal platsil. Nii viidigi koosolek üle teisele poole teed lõõskava päikese kätte. Pensionäride jaoks õnnestus mahutada paar pinki ainsa platsil kasvava puu varju ning peale tõdemust «Vaat kuidas võimud inimestesse suhtuvad!» läks koosolek edasi.

Pernovskaja sõnul tahetakse eramajade elanikelt vee- ja kanalisatsioonivõrguga liitumisel veel liitumistasu. «Veevärgiga liitumine maksab 1100 eurot, kanalisatsiooniga liitumine 1200. Aga individuaalmajades elavad peamiselt vanurid, kellel pole sellist raha kusagilt võtta,» rääkis Pernovskaja.

Veberi sõnul on suurem osa elanikke veevärgiga juba varem liitunud. «Liitumistasu on põhimõtteliselt edaspidiseks, kui keegi hakkab endale midagi ehitama või arendama. Kanalisatsiooniga liitumine puudutab peamiselt Nõmme linnaosa elanikke,» lausus Veber.

Loksa linnapea Värner Lootsmann ei näinud samuti kanalisatsioonivõrguga liitumise tasus probleemi. «Esiteks ei pea liitumistasu korraga maksma, see on mitme aasta peale ära jagatud. Minu hinnangul peaks see ennast ära tasuma kahe aastaga. Teiseks pole liitumine kohustuslik. Näiteks kui kellelgi on oma kogumispaak, siis ta võib seda edasi kasutada,» ütles linnapea Postimehele. Lootsmann juhtis tähelepanu ka sellele, et erinevalt paljudest teistest omavalitsustest pole Loksal vee abonenttasu.

Küsimusele, miks elanikud linnavalitsuse eest ära aeti, vastas Lootsmann, et ei tea, kuna oli tol hetkel ise ära. «Võibolla mõni meie töötaja juhtis konstaabli tähelepanu sellele, et samal ajal jagatakse sealsamas Euroopa Liidu toiduabi ja inimesed võivad üksteist lihtsalt segama hakata,» arvas ta.

Linnapea sõnul tuleb järgmisel nädalal tema jutule grupp linnakodanikke, kes tahavad rääkida samadest asjadest, mis neljapäeval linnavalitsuse ees jutuks olid. «Ma võtan need inimesed järgmisel nädalal vastu, aga nende seas pole kahjuks neid, kes neljapäeval koosoleku korraldasid,» nentis Lootsmann.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles