Täna 65 aastat tagasi pommitas Nõukogude lennuvägi Tallinna, riigikogu liige Andres Herkel rõhutas sellega seoses, et linnade pommitamine on kuritegu.
Herkel: linnade pommitamine on kuritegu
9. märts 2009, 19:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mõned aastad tagasi, kui Harju tänava varemed olid pisut maltsa kasvanud, näitasin seda kohta ühele Euroopa poliitikule, kes oli ööpäevaks Tallinna läbisõidule tulnud. «Aa, sakslased pommitasid,» ütles ta oma lääne-eurooplase loogikaga. Mina siis seletasin, et ei, venelased pommitasid ja õige ulatuslikult,» kirjutas Herkel oma blogis.
«Lisaks vanalinna arhitektuurimälestistele hävitati väga suur osa tolle aja elamuid, hukkunuid oli viiesaja ringis. Narva pommihaavad, mis tekitati paar päeva varem, on veel suuremad ja kunagist Narvat saab minu põlvkond tunda vaid piltide järgi,» nentis Herkel.
«Linnad, mille vanalinn on hävitatud, on pöördumatult kaotanud oma väärtust, aurat ja hinge. Seda ei õnnestu taastada, ükskõik kui palju vaeva nähakse restaureerimisega. Mäletan seda tunnet Varssavis käies. Eile tulin Moldova pealinnast Chisinaust, mis niisamuti on suure osa kunagisest südalinnast sõjas kaotanud. Ja taas tuttav lugu – pommitas peamiselt Nõukogude lennuvägi,» kirjeldas Herkel.
«Me oleme pidanud ja peame jätkuvat võitlust selle eest, et kommunismi kuritegusid tunnistataks ja nad mõistetaks hukka. Mis puudutab linnade pommitamist, siis siin on nõukogude-vene propaganda kasutanud kahesuguseid valesid,» selgitas poliitik.
«Esimene on see, et ajaloovõltsingutega püüti pommitamine omistada sakslastele ka siis, kui nad seda ei teinud. Teiste sõnadega pidi sõja kaotaja enda kanda võtma ka sõja võitja kuriteod. Kui aga see võltsing ei töötanud, siis püüti pommitamist esitada hädavajaliku sõjalise operatsioonina,» meenutas Herkel.
«Me ei räägi täna Tallinna pommitamist meenutades kaugetest asjadest – vastupidi, need õudused on ähvardavalt lähedal, sest linnade pommitamine toimub ka tänapäeval,» rõhutas Herkel.
«Groznõi pommitamine teise Tšetšeenia sõja ajal Venemaa poolt oli nii ulatuslik, et
Groznõid nimetati õigustatult kõige täielikumalt purustatud linnaks pärast Varssavi purukspommitamist Teise maailmasõja ajal. Kõik see toimus maailma silme all rahu ajal ja mis veel küünilisem – seda nimetati rahutagamisoperatsiooniks,» kirjutas ta.
«Seitse kuud tagasi pommitas Vene lennuvägi puruks Gori linna Gruusias, hävitades elutähtsaid objekte ka mujal Gruusias. Kaheksa aastat pärast Groznõid on Gori puhul oluline see, et sedapuhku ei suunatud rünnak mitte iseseisvust taotleva rahva vastu, vaid täit rahvusvahelist tunnustust omava iseseisva riigi vastu,» toonitas poliitik.
«Kahtlemata on linnade pommitamine nii lai teema, et ei ole võimalik kõiki halbu
näiteid üles lugeda. Ehkki õigus ja õiglus ei pääse alati võidule, on rahvusvahelise õiguse põhimõtete areng julgustav,» ütles ta.
«Kaitseta mittesõjaliste objektide, s.o. linnade, külade ja muude ehitiste pommitamist käsitletakse tänapäeval sõjakuriteona. Nii sätestab seda Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma Statuudi artikkel 8 (1998). Küsimus on eeskätt selles, millal õigus ja ajalugu ühe või teise kuriteo selgelt defineerivad,» leidis Herkel.