Tallinn valmistub kalmistuturismiks

Tiina Kaukvere
, suvereporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: graafika: Silver Alt

Kui praegu võib Siselinna kalmistul ja Metsakalmistul kohata üksikuid turiste ekslemas, siis tulevikus võivad grupid giidide juhendamisel regulaarselt seal ekskursioonidel käia.

Tallinna keskkonnaameti heakorra ja investeeringute osakonna peaspetsialisti Ly Pärna sõnul tegeletakse praegu turistidele mõeldud marsruutide paikapanemisega. «Eesmärk oleks viia inimesed silmapaistvate kultuuritegelaste haudade juurde, tutvustada läbi nende Eesti ajalugu, meie minevikku,» ütles Pärn.

Tallinna kalmistud kuuluvad 2003. aastast Euroopa väljapaistvate kalmistute assotsiatsiooni (inglise keeles Association of Significant Cemeteries of Europe) ja sellest aastast võetakse osa kaheaastasest programmist nimega «Euroopa kalmuliste teekond» (European Cemeteries Route), mille raames proovitakse Eestis kalmistuturismi arendada kõigepealt Siselinna kalmistul.

«Selle aasta lõpuks plaanime valmis saada raamatu, mis räägib Siselinna kalmistust, siia maetud inimestest,» rääkis Pärn. «Oleme plaaninud, et raamat võiks olla ka inglise, soome ja vene keeles.»
Siselinna kalmistul on huvipakkuvaid ehitisi ja haudu kokku 94 ning Pärna sõnul tuleks need kõik kanda kalmistukaardile. Vastavalt turismigrupi huvidele valiks giid välja monumendid ja hauad, millest turistidele rääkida.

«Ideaalis tahaksime jõuda audiogiidini, et inimene saaks siis, kui soovib, ise rahulikult teekonna läbi jalutada,» ütles Pärn. Tallinna kalmistute teenindusjuht Lauri Berg lisas, et väljatöötamisel on ka digitaalne lahendus, mille abil saab huviline ise arvutis sobiva turismimarsruudi kokku panna.

Pärna sõnul on kalmistuturism Lõuna-Euroopas väga levinud. «Näiteks Horvaatias Zagrebis võib leida surnuaiast uhkesse frakki riietatud härrasmehe, kes ongi elukutseline kalmistugiid. Surnuaiad ongi nagu vabaõhumuuseumid,» kirjeldas Pärn, kes osales kaks aastat tagasi ka ise Barcelona kalmistu öisel ringkäigul.

«Inimestele anti värava juures küünlad, giid viis haudade juurde ja jutustas hauaga seoses loo, aga see ei olnud väga sünge,» kirjeldas Pärn. «Samal ajal mängisid muusikud.»

Ka Euroopa väljapaistvate kalmistute assotsiatsiooni koduleheküljel on ära toodud kalmistute suvised sündmused. Näiteks Itaalias Bologna Certosa kalmistul viivad ekskursioone läbi vanaaegsetes rõivastes neiud, kes tutvustavad turistidele surnuaia neoklassitsistlikku arhitektuuri.

Selle aasta aprillis arutati Tallinna giididega, kas kalmistud võiksid turistidele huvi pakkuda, ja giidid hindasid Bergi sõnul huvi keskmiseks. Arutelud jätkuvad sügisel.

Kui Metsakalmistu pakub Pärna arvates kohalikele suuremat huvi, siis Siselinna kalmistul puhkab tegelasi, kes on üle Euroopa tuntud. «Välismaalastele võiks huvi pakkuda näiteks Igor Severjanini haud, samuti tsaaririigi ja õigeusutegelased,» rääkis ta.

Uue kalmistuseadusega seoses korraldatud teabepäevadel on ka kohalikelt inimestelt uuritud, mida kalmistuturismist arvatakse. Bergi sõnul tekitas see vanema generatsiooni seas elevust ja huvi.

«Nende mure oli see, et noor põlvkond jääb kalmistust kaugeks,» ütles ta. «Osal oli hirm, et kui nad ära kaovad, kas siis keegi üldse hauaplatsi korrastama tuleb.»

Ees ootavad läbirääkimised ka kuulsamate maetute lähedastega. «Meil on kalmistuteema ikkagi väga ehmatav. Meie tuleme natukene teisest keskkonnast, oleme ära unustanud, et elu käib käsikäes surmaga,» arvas Pärn, kes lisas, et ei usu, et turistid surnute rahu rikkuma hakkaksid.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles