Tagasi mobiilivaatesse
Teeme koos parema Tallinna
Saada vihjeSaada pilt
Värskendamiseks tõmba
:
Avaldatud:

Ekspert: kas Tallinna liikluskorraldus lähtub emotsioonidest?

A +A -Print
Madis Filippov

Tallinna Tehnikaülikooli transpordi planeerimise õppetooli juhataja professor Dago Antov rääkis Postimehele, et Tallinna liikluskorraldus paistab minevat loogilises suunas, aga ta pole kindel, kas seda tehakse ratsionaalsete kaalutlustega või emotsioonide ajel.

Alates üle-eelmisest nädalast on Tallinnasse tekkinud uusi bussiradasid ja vanalinnas suletud tänavaid. Üks asi, mis inimesi häirib, on nende ümberkorralduste ootamatus. Kuidas Teie suhtute sellesse, et suurtest liikluse ümberkorraldustest varem teada ei anta?

See on pehmelt öeldes suhteliselt negatiivne. Ma ei näe siin linna poolt päris selget loogikat ja järjepidevust. Teinekord pannakse väikestele liikluskorralduslikele asjadele suured hoiatused ja tavaliselt suurte puhul on see ka nii. Kui on liiklejatele selline teatav harjumus tekitatud, siis on imelik, kui mõnest küllaltki olulisest asjast, nagu näiteks bussirada Narva maanteel, ei anta varasemalt teada.

Kui ka sinna paar päeva hiljem pisike märk pandi, siis tegelikult polnud sellel märgil kirjas, mis toimub, vaid lihtsalt «liikluskorralduse muudatus». See päris loogiline käitumine ei ole.

Mida võib see liiklejatele kaasa tuua? Ühed sõidavad harjumuse järgi ikka nii nagu varem, teised üritavad sõita uute reeglite järgi.

Selge on see, et suur osa liiklusest toimub harjumuspäraselt ja mulle tundub, et see oleks mõneti isegi halb, kui see nii ei oleks. Tallinnas on liiklusmärke üleüldse liiga palju – on päris selge, et autojuht ei suuda nendele kõikidele võrdselt reageerida.

Mida Te sellega mõtlete, et Tallinnas on liiga palju liiklusmärke?

Kui me peaksime kõiki märke reaalselt kogu aeg lugema ja ajju salvestama, siis on seda kindlasti liiga palju. Selles mõttes oleme liiklust liiga palju ülereguleerinud.

Kas mujal riikides on liiklus vähem reguleeritud?

Nii ja naa. On kohti, kus on veel rohkem, aga päris selge on see, et inimese vastuvõtu võime on piiratud. See pole ainult Tallinna häda. Mulle tundub, et natukene on liikluskorraldus suundunud seda teed, et märgid peavad olema sellepärast, et kui midagi juhtub, siis menetlemise käigus saab öelda, et juriidiliselt oli kõik korras.

Aga ei ole kindel, kas liiklejad sel hetkel kõiki neid märke sedasi tajuvad ja kas nad on võimelised kogu seda informatsiooni tegelikult lugema. Juht teeb mingi valiku.

Kuidas peaks Teie hinnangul linn järgmistest muudatustest teada andma?

Meil on olnud väga ilus komme, et kõigepealt ilmuvad sellised asjad pressis. Paar päeva varem pannakse üles kollased tahvlid, mis teavitavad liikluskorralduse muudatusest. Selle kombega on liiklejad isegi juba harjunud. Igasugune lahendus tekitab siis ka vähem vastumeelsust, kui sellest on aegsasti informeeritud. Praegusel hetkel tegi selle töö press paar päeva hiljem ilusti ära, mis enne jäi tegemata.

Vaadates neid viimaseid muudatusi Tallinna liikluses, siis kuidas Teile tundub – kas linnal on mingi terviklik plaan või tehakse bussiradu ja paigaldatakse betoontuvisid n-ö kõhutunde järgi?

Mul on sellele natuke raske vastata. Nende plaanide tegemisest on räägitud ja minu teada on nad tegemisel. Ma arvan, et kuskil kellelgi on tõenäoliselt mingi plaan, aga kui konkreetselt bussiradadest rääkida, siis ma ei usu, et selline suurem pilt on.

Sellele, et bussiliiklust on vaja soodustada üldiselt väga suurt vastuseisu polnud, aga küsimus on, miks seda kõike tehakse? Kui on soov, et buss sõidaks kiiremini, siis kas me tahame, et seal oleks rohkem inimesi? Mulle tundub, et midagi nagu ellu viiakse, aga mida? Ma pole kuulnud, et linnal oleks suurem pilt olemas, mille järgi tegutsetakse. Praegu tundub, et midagi nagu oleks kuskil, aga ei tea, kus ja kelle sahtlis.

Kui see analüüs on olemas, siis kas selle peaks avalikustama ja tekitama mingisuguse avaliku diskussiooni, mitte tegema ootamatuid otsuseid kuskil kabinetis?

Siin on kaks poolt. Kui sellise dokumendi võtab vastu linnavolikogu, siis sellega peaks olema JOKK. Teisest küljest mulle tundub, et praegu on Tallinn ja natuke ka teised linnad sellises seisus, kus väike mõttemuudatus on toimund. Automeelne lähenemine on natuke üle läinud ja on hakatud rääkima vajadusest ühistransporti ja kergliiklust arendada. Need on kõik ühe suure pildi osad.

Tallinnal on olemas üksikute liikumisviiside arengukavad või midagi taolist, aga neist peaks tekkima üks suur pilt. See, milliseks Tallinna liiklus peaks kujunema näiteks kümne aasta pärast, oleks küll teema, mille puhul kogu linnal ja ka naabervaldadel peaks olema õigus midagi öelda.

Mis on bussiradade teema loogika? Kui mõte on selles, et näidata inimestele, et bussiga saab kiiremini, siis minu küsimus on, kas linnal on ka mõte panna bussiliiklust juurde, et neid reisijaid ära vedada.

Näiteks Narva maanteel on jämedalt öeldes bussides kaks ja pool korda rohkem reisijaid kui autodes ja autosid on tipptunni ajal linna sõitmas tuhat või rohkem. Kui neist 50 otsustab loobuda autoga sõitmisest, siis see peaaegu tuhandele liikluses pilti ei muuda, aga 50 autos on kuskil 70 sõitjat, mis tähendab uue bussi juurde panemist.

Need on suhteliselt väikesed numbrid, millega kaasnevad hoopis olulisemad mõjud. Nendega peaks hakkama tegelema. Kui me kaotame sadakond autot, siis see tähendab kohe paari bussi juurde panemist. Linn peaks sellele mõtlema.

Tundub, et asi läheb mõneti loogilises suunas, aga ma pole kindel, kas seda tehakse mingite ratsionaalsete kaalutlustega või on need lihtsalt emotsioonid, et nii on ka kuskil mujal tehtud.

Ühistranspordirajad on valdava osa ajast tühjad. Kas oleks mõeldav, et neid lubataks kasutada ka jalgratastel või autodel, kus on näiteks kolm või rohkem inimest?

Neid lahendusi on olemas, kus mõnes riigis on lubatud, kui kaks-kolm inimest on autos. Tekib kontrolliteema – politseile tekib üks mitte väga tähtis probleem juurde.

Brittidel on kergliikluse ja bussiradade ühendamise lahendused olemas. Ei saa öelda, et siin oleks üks suur lahendus, vaid iga lõiku tuleb eraldi vaadata. Võibolla seda keegi on teinud, aga räägitud sellest pole.

Kas jalgrataste suunamine bussirajale oleks Tallinnas mõeldav?

See pole üldse lootusetu mõte. Kui pole võimalik omaette jalgrattateed teha, siis peaks jalgratas sõitma pigem sõiduteel. Tavaliselt tehakse siis bussirajad veidi laiemad, et buss saaks jalgrattast ohutult mööduda. See on rätsepatöö küsimus, millisesse kohta, milline lahendus sobib. See on kindlasti koht, mida tasuks tõsiselt kaaluda.

Liikluskonsultant ja TTÜ logistikainstituudi doktorant Marek Rannala ennustas Eesti Päevalehes, et pealinna liiklusmuudatuste tõttu asenduvad sügisel tipptunniummikud pidevatega. Mis Te arvate, missugune saab olema Tallinna liikluspilt septembris, kui puhkused on läbi ja lapsed käivad koolis?

Ma nii hirmus karm ei oleks. Mis asi on üldse ummik? Ummik on emotsionaalne kriteerium. Kui nimetame igasugust täiendavat ajakulu ummikuks, nii nagu seda ameeriklased defineerivad, siis küll, aga kui rääkida tõsisemast, siis julgen öelda, et septembri keskpaik näitab seda õiget pilti, mis juhtuma hakkab.

Logi sisse:
Vaata kommenteerimise tingimusi | Näita e-maili avalikult:
Üritused Tallinnas
17. aprill
N
Lugejamäng
Viimased uudised
Üritused Tallinnas
Tallinna kinodes
17. aprill
N
Söögikohad
Uusi sündmusi
Loe ja vaata
Gallup

Küsitluses on osalenud  inimest
48h populaarsemad teemad
Top lood
Top kommentaarid
Uudised
Liiklus
Vaba aeg
Trenn
Söögikoht
Shopping
Galeriid
POSTIMEES.ee