Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) tegi Eesti Meremuuseumile seoses Lennusadama vesilennukite angaaride ehitusega otsuse vähendada ettenähtud projekti abikõlbulikku toetussummat 278 031,26 euro võrra, Eesti Meremuuseum vaidlustab otsuse.
Meremuuseum vaidlustab EASi otsuse
17. juuli 2012, 17:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
EASi otsuse järgi on meremuuseum rikkunud riigihangete menetlusreegleid ja eeldatakse, et sellest võis tuleneda finantskahju, kuigi seda ei osata hinnata. Otsus puudutab kahte asjaolu: esmalt, et ei ole kontrollitud kõiki majandustegevuse registri (MTR) registreeringuid enne pakkumiste kvalifitseerimist ja teisalt, et peatöövõtjale on tehtud ettemaks, mille võimalikkus ei olnud hanke tegemise ajal teada. Sellest lähtuvalt on EAS otsustanud vähendada ettenähtud projekti abikõlbulikku toetussummat 278 031,26 euro võrra. Eesti Meremuuseum ei nõustu kummagi ettekirjutusega.
«Lühidalt võin MTR registreeringute kohta öelda, et Eesti Meremuuseum rakendas meetmeid riigihankeseaduse nõuete kontrollimiseks kahes etapis: pakkujate osas enne nende kvalifitseerimise otsuse tegemist ja alltöövõtjate osas enne iga alltöövõtja kaasamist,» selgitas meremuuseumi direktor Urmas Dresen esimest ettekirjutust.
Ta lisas, et ettekirjutuse järgi pidanuks meremuuseum kui hankija kontrollima mitmesaja alltöövõtja registreeringuid enne pakkumiste kvalifitseerimist ning seejuures oleks saanud pakkumise võitnud peatöövõtja hiljem lepingupartnereid vahetada ning tehtud kontrollist ei oleks olnud sisulist kasu. «Põhimõtteliselt oleks olnud tegemist tohutu hulga paberitööga, mille vajadust hindavad juristid erinevalt ning meie jaoks on tegemist põhjendamatu etteheitega,» sõnas Dresen.
Teine EASi ettekirjutus puudutas peatöövõtjale Nordecon tehtud ettemaksu. «Me ei käsitle tehtud makset ettemaksuna, vaid vahemaksena, mille tegime selleks, et ehitustöödega jätkata,» rääkis Dresen. Ta selgitas, et Lennusadama ehituslepingus oli ette nähtud, et Nordecon teostab 2010.a töid 50 miljoni krooni eest, mida ettevõte ka tegi. See tööde maht sai ehitajal täis enne 2010. aasta lõppu.
«Seejärel oli muuseumil kaks võimalust: peatada ehitustööd ja oodata aastat 2011 või ehitustöödega jätkata. Otsustasime ehitustöödega jätkata, et muuseum ühel päeval ka avataks. Täna võime öelda, et uus muuseum on täiel määral avatud ja külaliste poolt ka hästi vastu võetud, mille kinnituseks on Lennusadama külastajaarv kõigest kahe kuuga juba 115 000 inimest,» ütles Dresen.
Eesti Meremuuseum esitab EASi otsusele vaide ettenähtud 30 päeva jooksul, sest muuseumit nõustavate juristide hinnangul ei ole kumbki tehtud ettekirjutustest põhjendatud.
Igapäevaselt jätkab Eesti Meremuuseum oma tavapärast tööd Lennusadama ning Paksu Margareeta ekspositsioonidel. Lennusadama angaare on alates 11. maist külastanud 115 000 inimest ning Paksu Margareeta püsiekspositsiooni on vaatamas käinud ligi 30 000 inimest. Külastustele lisanduvad nii Lennusadama avamise puhul vigurlendureid vaadanud kui ka merepäevade väliprogrammist osa võtnud külalised, keda on hinnanguliselt umbes poolsada tuhat.