Liiklusasjatundja ning Tallinna Tehnikaülikooli professori Dago Antovi sõnul ei saa praegu veel kuidagi õiget pilti silme ette, kuidas Narva maanteel bussiraja tegemine kogu sealset liiklust mõjutama hakkab. Lõplik tõde selgub sügisel, kui linn jälle autodega täitub.
Antov tõdes, et ühissõidukite radade juurdetegemine muudab bussiliikluse loomulikult sujuvamaks, aga autojuhtide elu läheb jälle keerulisemaks.
«Kas bussiradasid peab Tallinnas praegusest rohkem olema, see on rohkem valikute küsimus ning probleem vajab analüüsimist,» ütles Antov Postimehele. «Tuleb vaadata, kui palju on ühel või teisel sõidurajal sõidukites inimesi. Alati tuleb midagi millegi muu arvelt teha, muid häid variante ei ole.»
Pärast eilset Narva maantee ühissõidukite raja paikapanemist oli Antov teinud väikseid arvutusi ning tuli välja, et hinnanguliselt sõidab Narva maantee vaadeldaval lõigul bussides 2,5 korda rohkem inimesi kui autodes. Sõiduautosid on küll bussidest märgatavalt rohkem, kuid nende täituvus on oluliselt väiksem.
«Seega tuleb välja, et enamus inimesi sõidab seal bussides ning nemad kannatavad ummikute all samamoodi,» märkis Antov. «Seega tuli midagi ette võtta, aga päris head lahendust ei ole. Oleks võinud kaaluda ka muid variante, näiteks ühendada trammi- ja bussirada. Aga selles küsimuses jään ma praegu küll vastuse võlgu, seda peab põhjalikumalt uurima. Ma ei suuda vastata, kas tehtud lahendus on hea või mitte.»
Eestis kehtib 2003. aastast linnatänavate standard, milles on kirjas mitu kriteeriumi, mille alusel tuleb otsustada bussiraja vajalikkuse üle. Neist ühe järgi on nii, et kui linnatänavat läbib tunnis 10 – 40 liinibussi, siis tuleks kaaluda ühissõidukite raja tegemist. Kui busside arv aga ületab 40, siis tuleb rada igal juhul rajada. Teine kriteerium käsitleb just bussi- ja autokasutajate suhet. Kui see on 1,5 – 2 bussisõitjate kasuks, siis tuleks bussiraja loomist kaaluda.
Antov mainis, et kui ta peaks iga päev Viimsi poolt kesklinna sõitma, siis pahandaks praegune lahenduse teha samuti. Häda on aga selles, et Narva maanteele ei ole sisuliselt alternatiivseid teid, õnnetut Põhjaväila ju veel pole.
«Natuke üllatas mind see, et see asi (bussirada – toim.) tehti kuidagi vaikselt, salaja ja teki all,» märkis Antov. «Tallinna linnal on olnud ju ilus komme paigaldada liikluskorralduse muudatuste puhul välja suuri kollaseid tahvleid, aga seekord millegipärast nii ei tehtud,» ütles Antov.