Tagasi mobiilivaatesse
Teeme koos parema Tallinna
Saada vihjeSaada pilt
Värskendamiseks tõmba
:
Avaldatud:

Viimsi aiad on põtradele surmalõksuks

A +A -Print
Merike Teder

Põdrad ja kitsed ei pääse Viimsi poolsaare metsadest enam lõuna poole kinnisvarabuumi ajal sinna tihedalt ehitatud elumajade tõttu, mille ohtlikud piirdeaiad on paraku suurulukitele ka ohtlikuks surmalõksuks.

Viimsi Leppneeme küla elanik Merike märkas ühel talvehommikul keset tänavat seisvat, kes laskis end talle üsna lähedale tulla, ise ainiti ühte kohta vaadates. «Olin juba üsna lähedal, umbes 10 meetrit suurest põdrast kui avastasin, et põder vaatab enda ees naabermaja raudaia otsas piinlevat teist põtra. Samal hetkel otsustas suur põder sündmuskohalt lahkuda ning temale järgnes põdravasikas, kes võsa varjus oli olnud,» kirjeldas naine.

Naine läks aia juurde ja nägi, et saatuslikuks saanud piirdeaia oga oli läbistanud loomal vaid esimese jala nahka. Ometigi ei pääsenud loom sealt minema. «Põder oli veel täis elujõudu ja rapsis kohati koledal kombel.» Merike lootis siiski, et looma elu on veel päästetav ning helistas kiiresti hädaabisse. «Sealt suunati kuhugile edasi, pandi kirja, lubati tegeleda... Olin vaatepildist šokis ja täpselt ei mäletagi, kellega rääkisin.» Kahjuks olid juures ka lapsed ning ilmselt nägid piinlevat põtra ka teised pered, kes ümbruskonnas jalutasid.

Kui kodust lahkuma pidanud naine tunni pärast naasis, oli põder endiselt aia otsas, ent surnud. Veel kaks tundi hiljem saabus üks jahimees, hiljem teine, kellega koos põder aia otsast alla saadi ning ära viidi.

Naine käis ka naabrimehe uksele koputamas. «Naaber oli üllatunud, miks põder küll väravat ei kasutanud, oli ju autovärav öösel pärani lahti olnud,» vahendas Merike reaktsiooni.

Jahimees teadis talle rääkida, et põtradega juhtub Viimsis palju õnnetusi, sest see ei ole jahipiirkond ning loomad on poolsaarel lõksus, kuna varasem Lubja küla kandis olnud läbipääs on arendustööde käigus neile suletud.

Merikesel jäi aga süda valutama, miks lubatakse sellisesse piirkonda ehitada majade ümber selliseid aedu, mis on loomadele nii ohtlikud. «Piirkond pidi detailplaneeringu järgi olema väga looduslähedane. Soovituslik oli rajada puit- või võrkaiad, mitte kõrgemad kui 1,40 meetrit,» teadis naine rääkida. Viimsi vallavalitsusest kinnitati talle aga, et on tehtud erandeid - lubatud ka 1,60 meetri kõrguseid, rauast ja ogadega - et majaga hästi sobiks ja ilus oleks. «Metsade vahel raudaed, tore!» muigas naine.

Raudaedu ei keelata

Viimsi maa- ja planeerimisameti juhataja Oliver Alver ütles, et detailplaneeringud piirdeaedade välimust ei määra, see otsustatakse vallas konkreetselt iga maja kohta eraldi.

Alver rääkis, et Viimsis on väga erinevaid piirkondi – korterelamutega kui ka metsa- ja looduslähedasemaid ning sellest sõltuvalt pole kõigile ühtset lähenemist. «Detailplaneeringu tegemisel neid teemasid arutatakse. Aga nii täpseks, et piirdeaia sordid ja tüübid ära määrataks, tavaliselt detailplaneeringuga ei minda.»

Detailplaneering määrab ära krundid, sihtotstarbed, ehitusõiguse. Hoonete arhitektuursed välimused, piirdeaiad, aiakujundus – see kõik jääb üldjuhul hoone projektis lahendamiseks. «See ei jää siiski ainult omaniku enda otsustada. Projekt tuleb vallamajja, seal vaadatakse see enne ehituloa väljastamist läbi,» rääkis Alver.

«Pigem tuleks küsida majaomanikelt, miks nad endale piikidega raudaeda on soovinud. Vallavalitsus otseselt seda ei keela, meie ainuke nõue on, et rajatud piirdeaed peab olema hoone põhimahuga arhitektuurselt sobilik. Samas hakati ajalooliselt piikaedu tegema selleks, et ebasoovitav isik ei saaks sealt üle – ei varas ega põder,» rääkis maa-ameti juht.

Ta ei võtnud piikidega aedade suhtes väga jäika seisukohta: «Mõnele majale see sobib, mõnele kohe mitte. Pigem ma ei pooldaks seda, et igale poole pandaks pooleteise meetri kõrguseid plankaedu, mis on lihtsalt tuimad. Piirdeaia arhitektuur on väga oluline teema, sest nad paistavad tänavale ära.»

Ta lisas, et põdrad võivad kinni jääda ka teistsuguste aedade külge. «Võib ka võrkaedade, väga kõrgete plankaedadega, põdrad võivad ka auto alla joosta,» pidas ta linnakeskkonda loomadele üldse ohtlikuks.

Alver rääkis, et Viimsis on tõepoolest probleemiks see, et poolsaare suured metsaalad on lõuna poolt kinni ehitatud ja seetõttu pole metsloomadel võimalik sealt normaalselt ära liikuda. «Oleme planeeringutega üritanud igati säilitada rohevõrgustike koridori, mis ühendaks Viimsi valla metsad ära lõunapoolsete metsadega. Aga see on probleem, sest vohav kinnisvarabuum on selle rohelise koridori üsna kinni pannud.» Rebaseid-siile see nii ei sega, küll aga põtru ja kitsesid.

«Arendajatega on meil seetõttu suured vaidlused. Siiani on meil kohtus rohevõrgustiku teemaplaneering, kus maaomanikud tahavad elamu- või ärialadena hoonestada ala, mida vald soovib rohealana säilitad,» rääkis maa-ameti juht.
 

Logi sisse:
Vaata kommenteerimise tingimusi | Näita e-maili avalikult:
Sponsoreeritud artiklid
TULIPUNKT
Üritused Tallinnas
23. oktoober
N
Piletimäng
Viimased uudised
Üritused Tallinnas
Tallinna kinodes
23. oktoober
N
Söögikohad
Uusi sündmusi
Loe ja vaata
Gallup

Küsitluses on osalenud  inimest
48h populaarsemad teemad
Top lood
Top kommentaarid
Uudised
Liiklus
Vaba aeg
Trenn
Söögikoht
Shopping
Galeriid
POSTIMEES.ee