Patarei merekindluse ostuks ei laekunud jälle ühtegi pakkumist

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Patarei merekindlus.
Patarei merekindlus. Foto: Toomas Huik

Kuna järjekordselt ei laekunud tähtajaks ühtegi ostupakkumist, otsustab Riigi Kinnisvara (RKAS) merekindluse tulevikuga seonduva lähiajal.

RKASi kommunikatsiooni- ja turundusjuht Madis Idnurm ütles Postimehele, et Patarei merekindluse müügimaterjalid võttis välja üheksa huvilist seitsmest riigist. Piirkonna arenguperspektiividega käisid kohapeal põhjalikumalt tutvumas Tšiili, Hollandi, Hispaania, Itaalia, Venemaa, Rootsi ja Soome investorid.

RKAS kuulutas välja avaliku kirjaliku enampakkumise Patarei merekindluse müügiks alghinnaga kolm miljonit eurot aprilli lõpus. RKASi huvi oli lisaks müügitehingule leida ka tugev arendaja, kes avaks seni linlastele suletud merekindluse ja selle rannaala avalikkusele.

Patarei merekindlust on püütud müüja juba mitu korda, kuid ikka tulemusteta.

Kinnisvarafirma 1Partner tegevdirektori Martin Vahteri sõnul asub Patarei merekindlus heas kohas, kuid keeruka planeeringu tõttu on sellele raske ärilist rakendust leida.

Vahteri väitel on merekindlusele erasektorist ostja leidmine raske, sest hoonet on äri- või eluruumideks raske kohandada. Võibolla tuleb kellelegi julge idee merekindlusesse kasiino või hotell teha, kuid see plaan oleks küllaltki riskantne ja kallis. Pigem hinnatakse krundi väärtust.

Vahter märkis, et hoone sobiks kõige enam siiski avalikuks kasutuseks nagu muuseum või kultuurirajatis.

Müügiobjekt koosneb kahest kinnistust kogupinnaga 41 050 ruutmeetrit. Kalaranna tänav 2 krunt on 37 842 ruutmeetrit ning Kalaranna tänav 2a krunt 3208 ruutmeetrit suur. Kinnistute sihtotstarve on riigikaitsemaa.

Patarei merekindlust hakati ehitama tsaar Nikolai I korraldusel 1828. aastal. 1840. aastast asus seal suurtükipatarei, 1864. aastal seoses demilitariseerimisega asendus kaitsekasarm nimega patareikasarm. 1920. aastal avati seal Tallinna keskvangimaja. Vanglana kasutati territooriumi kuni 2005. aastani. Nüüd on endine vanglaala huvilistele avatud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles