Harju maakohus mõistis täna Oliver Tiidu (30) süüdi mootorsõiduki joobes juhtimises ja määras talle pooleteise aasta pikkuse reaalse vangistuse.
Kohus karistas roolijoodikut reaalse vangistusega
4. juuni 2012, 16:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohus on Oliver Tiitu varem joobes juhtimise eest karistanud juba seitse korda ja seetõttu nõudis Põhja ringkonnaprokurör Rainer Amur talle sel korral 1,5 aasta pikkust reaalset vangistust, mille kohus süüdistatavale ka mõistis. Lisaks tuleb mehel tasuda riigituludesse sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisikulu kokku 991 eurot.
Oliver Tiit jäi viimati joobes juhtimisega vahele eelmise aasta 6. septembri öösel Tallinnas Magistrali keskuse juures. Politseisse helistanud pealtnägija teatas, et sõiduautoga Hyundai sõitsid tankla juurde kaks meest, kes võivad olla joobes. Väljakutsele reageerinud politseipatrull ootas eemal, kuni auto uuesti liikuma hakkas, ja pidas selle siis kinni.
Kinnipidamise ajal hüppas Hyundai roolis olnud Oliver Tiit juhikohalt tagaistmele ja teeskles magamist. Politsei tuvastas Tiidul ja tema kaassõitjal alkoholijoobe, autot juhtinud Tiidu joove ületas kriminaalse joobe piiri ja politsei algatas kriminaalmenetluse. Kohtus Tiit oma süüd ei tunnistanud, väites et ta magas sõidukis ning sõiduk ei liikunud, kuid tankla turvakaamera salvestis näitas midagi muud.
Põhja prefektuuri liiklusjärelvalve talituse juhi Elari Kasemetsa sõnul on joobes autorooli istumine eluohtlik tegevus ja seda mitte ainult roolijoodiku enda jaoks. «Statistika järgi on umbes pooltel juhtudel inimohvriga liiklusõnnetuse põhjustanud joobes juht mitte ise surma saanud, vaid kaasliikleja surma põhjustanud. Seetõttu on politsei võtnud eesmärgiks võimalikult aktiivselt joobes juhte kindlaks teha ja liiklusest kõrvaldada,» märkis Kasemets.
«Kui inimesele ikka eelnevad karistused ei ole mõju avaldanud ja ta jätkab teadlikult ümberkaudsete ohustamist, ei jäägi muud üle, kui ta ülejäänud ühiskonnast isoleerida, et ta vähemalt mõnda aega ei ohustaks teisi, seadusekuulekaid liiklejaid,» lisas Kasemets.