Galerii: Nõmmel sai mängida boamaoga ning ampsata koduseid küpsetisi

Madis Filippov
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Täna Nõmmel Õie pargis ja sealsetel tänavatel toimunud laadal jagus küllalt tegemist nii väikestele kui suurtele. Lisaks tavapärasele kauplemisele oli mõeldud ka meelelahutusele.

Pühapäeval toimus Nõmme linnaosa kevadpäevade raames Õie pargis ja selle lähitänavatel tänavalaat «Roheliste väravate tänav», kus paljud laadaalas elavad tegusad nõmmelased avasid oma väravad.

Põhitegevus toimus siiski pargis, kuhu oli päikeseline päev toonud palju inimesi. Kaubeldi hoidiste, aiasaaduste, käsitöö, seismajäänud kodukauba ja muuga. Mitmel letil pakuti magusaid kooke ning soolaseid pirukaid. Samuti olid müügil ehted, lillepotid, puidust linnupesad ning väga palju üle jäänud laste riideid.

Helgi Maidla müüs enda valmistatud rahvariiete kirivöösid ning samast materjalist tehtud raamatute järjehoidjaid.

«On ka kõlavöösid, mis tehakse kõladega, aga need on kirivööd, mida tehakse ümber oma telje mõõga ja pulkadega,» seletas ta. «See on väga vana tegemine. Iga pere tegi omale ise rahvariided ja vööd ja igal talul ja perel olid oma värvid ja toonid.»

Maidla seletas, et huvi rahvariiete vööde tegemiseks tekkis sellest, et ta on ise rahvatantsija ja seal oli vööd vaja.

«Kuna mul pensionärina selleks raha ei olnud, siis läksin rahvakunsti klubisse,» seletas ta. Kuid ka seal küsiti tundide eest liiga palju raha, mistõttu sai ta sealt vaid algteadmised ja hakkas ise edasi õppima.

Seni polnud Maidla äri laadal kuigi hästi läinud ja loovutanud oli ta ainult visiitkaarte.

«Inimestel pole nii palju raha kaasas ja vaja on mõtlemisaega,» seletas ta. Hinnad on ka krõbedad. Kolme meetrine vöö maksab ligi 80 eurot. Väikese järjehoidja eest tuleb välja käia 8 eurot.

Kõrge hinna põhjus on selles, et sellist käsitööd on tõesti raske teha. Ühe vöö saab ta kõvasti pingutades valmis nädalaga – see tähendaks aga seitsme päevast tööd hommikust õhtuni.

Õie parki oli püstitatud püstkoda, kus lõõmas lõke. Selle kõrval muruplatsil said lapsed mängida kilpkonnaga ning silitada suurt madu. Jäi mulje, et täiskasvanud on kartlikumad kui väikesed, kes roomaja välimust hirmuäratavaks ei pidanud.

Nagu laadal ikka, pakuti ka seal suppi, sinki ja kodus valmistatud küpsetisi.

«Meil on siin kodused küpsetised, tervislikud koogikesed ingveriga ja kodune anti-depressant – aroonianaps,» tutvustas Ave Põldmets-Ruut letile laotud toiduvirna. «See on oma väikeste valgete näpukestega tehtud.»

«Viin, maalt korjatud aroonia, suhkur ja umbes aasta otsa tõmmanud – nii lihtne see ongi,» tutvustas joogi autor Raul Ruut. «Ise oleme ära katsetanud ja elus.»

«See on tuju tõstev,» kinnitas Rutt Ruut. Ruudud olid laadale tulnud terve perega, kellest kõige noorem oli vaid seitsme kuune. Vanemad lapsed müüsid oma vanu mänguasju ja ise valmistatud asju. Üks neist müüs oma kraami maha ja käis saadud raha eest karusselliga sõitmas.

Kõige paremini minevat ostjatele peale küpsetised. Toidud valmistati eilse päeva jooksul. «Ilusa päikese saatel küpsetasime,» lausus Ave.

Lisaks ostetakse palju kasutatud lasteriideid. Osa antakse ära suisa tasuta.

Kuigi kõige tihedam tegevus toimus Õie pargis, leidus laadalisi ka tänavatel. Mitmes kohas olid inimesed avanud oma koduväravad, et müüa kasutatud riideid, kodukaupu või pakkuda toidupoolist.

Tänavalaada ühe korraldaja Ülle Miti sõnul jätkatakse kogukondliku ühistegutsemise teema teadvustamist, mille peamine eesmärk on tekitada mõttevahetus ja ühine tegevusruum linnaosa kogukonnale.

«Läbi kodanikuaktivismi loome ühendussildu rohelise mõtteviisi ja loova ettevõtluse toimimiseks, mis ühendab Nõmme kogukonna vaimu. Püstitame Õie parki püstkoja, kus vahetada ideid ja mõtteid,» rääkis Mitt.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles