Tagasi mobiilivaatesse
Teeme koos parema Tallinna
Saada vihjeSaada pilt
Värskendamiseks tõmba
:
Avaldatud:

Pealinna päästjad pääsesid osast tühisõitudest

A +A -Print
Hanneli Rudi

Kui Põhja-Eesti päästekeskus hakkas uurima, miks mõnest kohast saadab automaatne tulekahjusignalisatsioon pidevalt valeteateid, siis vähenes selliste väljakutsete arv paari kuuga poole võrra.

«No kaua võib ühele objektile sõita,» sellise pöördumise sai Põhja päästekeskuse juhtivinspektor Dmitri Peterson Assaku komando päästjatelt, kes olid tüdinud ühest ettevõttest tulevatest pidevatest valeväljakutsetest. Aga Assaku komando päästjad pole ainsad, keda tühisõidud nörritavad, sest pealinnas ja Harjumaal on üksjagu asutusi ja ettevõtteid, mille automaatne tulekahju signalisatsioon aeg-ajalt valeteateid saadab.

Näiteks 23. mail oli Harjumaa päästjatel kokku 13 väljasõitu, neist seitsmel juhul sõitsid päästjad tulekahjusüsteemi teate peale kustutama tööstushooneid, kus tegelikult põlengut ei olnud. Ühele objektile sõideti kolm korda, teisele kaks korda.

Peterson asuski alates märtsist uurima, mis on selliste valeväljakutsete põhjuseks ning hakkas omanikelt selgitusi nõudma. «Tänu sellele õnnestus need kõige valusamad kohad, kus ühes kuus tuli viis-kuus valeväljakutset, Tallinnas likvideerida,» rääkis juhtivinspektor.

Ööklubisse tossu kustutama

Nii kirjutasid Tallinna Kesklinna komando päästjad Petersonile, et nad saavad igal nädalavahetusel kell neli hommikul väljakutse ühes suures büroohoones asuvasse alajaama. Ka viitasid pahased päästjad, et valeväljakutsed on seotud kuidagi kõrval oleva ööklubiga.

«Kui ma kohale läksin, siis selgus, et ööklubi oli omalt poolt saaginud mingi ventilatsioonitoru läbi ning tantsusaalis lastav toss imbus alajaama ja selle andurid hakkasid tööle,» tõi Peterson näite. Kui ööklubi ventilatsioonitoru kinni ehitas, siis valeväljakutsed lakkasid.

Tänu inspektori sekkumisele pääsesid päästjad ka tühisõitudest kooli, mille tulekahju signalisatsiooni väljavahetamisest oli selle hooldaja koolijuhile ammu rääkinud, kuid kes oli selle rahapuudusele viidates pidevalt edasi lükanud.

Koolide, hotellide ja rahvarohkete hoonete puhul on aga tegu kõrgendatud väljakutsega, kuhu peavad korraga välja sõitma neli meeskonda, paakauto ja redelauto.

Esimese kahe kuu numbrid on aga kõnekad. Kui jaanuaris- veebruaris oli Tallinnas ligi 90 tulekahjusignalisatsiooni valeväljakutset, siis märtsis-aprillis oli neid juba poole vähem. Kui palju nende arv veel väheneda võiks, ei osanud Peterson öelda. «Ega ma mingi ekstrasenss ei ole,» rühmas ta. Ta tõi ka näite, et kui Harjumaal märtsis valeväljakutsete arv samuti vähenes, siis aprillis see hoopis kasvas. Mis selle põhjuseks võiks olla, ei osanud päästeametnik öelda.

Kui palju valeväljakutsete vähenemine kokkuhoidu annab, ei osanud Põhja päästekeskuse pressiesindaja Ants Raava öelda, kuna ühe päästeauto väljasõidu hinda pole välja arvutatud. Kindlasti hoitakse tänu sellele kokku aga kütust.

Rahalisest kokkuhoiust on päästeametnike kinnitusel aga veelgi olulisem, et iga valeväljakutse võib saada saatuslikuks tõelise põlengu puhul. «Seal loeb iga sekund, keegi teeb trepikojaukse lahti ja tulekahju pilt muutub silmapilkselt. Kui nad on valeväljakutsel, siis ma ei kujuta ette, mis võib olla tulemus,» rääkis Peterson.

Ta lisas, et isegi kui tegemist on valeväljakutsega, siis väljasõitnud päästeautot tagasi ei kutsuta, vaid see peab minema kohapeale olukorda kontrollima. «Kui tuleb signaal, siis on objekti valvuril kolm minutit aega kontrollimaks, kas ka tegelikult põleb või mitte. Isegi kui ta helistab neljandal minutil, siis autot tagasi ei kutsuta,» kinnitas ta.

Põhitöö kõrvalt valeväljakutsete põhjuseid uuriva Petersoni sõnul on tema peamiseks motivatsiooniks kaitsta päästjaid tühisõitude eest, sest on ise varem päästjana töötanud ja teab väga hästi, mida see töö endast kujutab.

Petersoni sõnul on levinud arvamus, et tulekahjusignalisatsiooni valeväljakutsetes on süüdi ennekõike nende hooldajad, kes panevad küll kirja, et käisid kohal ja tegid hoolduse, aga tegelikult andureid ei puhasta.

Palju põhjuseid

«Tegelikult on asi palju kirjum, kui võiks ette kujutada,» kinnitas ta. Nii näiteks tuleb palju valeväljakutseid koolidest, kus näiteks pall lendab mänguhoos vastu andurit, tööõpetuseklassidest tekib puutööd tehes tolmu. «Koolisaale renditakse korteriühistu koosoleku jaoks ja nad ei tea, kust tuli põlema läheb ja vajutavad selle asemel teavitusnuppu,» tõi ta näite. Tööstusobjektidel ja ladudel vajutatakse teavitusnuppe, arvates, et see teeb ukse või värava lahti. Tihti on ka olukordi, kus signalisatsiooni hooldama tulnud töömees palub turvamehel hooldustöödest häirekeskust teavitada. «Kuhugi ta helistab, aga mitte häirekeskusse,» sõnas Peterson.

Tallinnas ja Harjumaal tänavu (10. mai seisuga) olnud 346 ATS valeväljakutset.

Päästeameti kinnitusel on nad automaatse tulekahjusignalisatsiooni valeväljakutsetega tõsisemalt tegelenud 2009. aastast, kui hüppeliselt suurenes ATSiga liitujate arv. Kui 2010. aastal oli üle Eesti 1003 asutust ATSiga liitunud ning valeväljakutseid oli 4869 – ehk ligi viis valeväljakutset ühe objekti kohta, siis 2011. aastal oli liitunud objekte 1116 ja valeväljakutseid 4515 – ehk keskmiselt 4 valeväljakutset objekti kohta.
 

Logi sisse:
Vaata kommenteerimise tingimusi | Näita e-maili avalikult:
Üritused Tallinnas
Päeva nael
Viimased uudised
Üritused Tallinnas
Tallinna kinodes
24. juuli
N
Söögikohad
Uusi sündmusi
Loe ja vaata
Gallup

Küsitluses on osalenud  inimest
48h populaarsemad teemad
Top lood
Top kommentaarid
Uudised
Liiklus
Vaba aeg
Trenn
Söögikoht
Shopping
Galeriid
POSTIMEES.ee