Galerii: Tammsaare pargis kallistati võhivõõraid

Berit-Helena Lamp
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Täna pärastlõunal toimus Tallinnas Tammsaare pargis avalik aktsioon «kallistame», millega sooviti tähelepanu juhtida HIV-positiivsete psühholoogilistele probleemidele.

Aktsiooni korraldasid Eesti HIV-positiivsete võrgustiku vabatahtlikud, aktivistid ja liikmed, kes liikusid vastavasisuliste plakatite ja organisatsiooni sümboolikaga T-särkides avalikus linnaruumis ja pakkusid aktsioonipaigast möödujatele võimalust embamiseks.

Eesti HIV-positiivsete võrgustiku juhi Igor Sobolevi sõnul on aktsiooni tulemusel saadud kallistused ja/või kallistamata jätmised eelkõige oluline sõnum Eesti HIV-positiivsete kogukonnale. «See näitab kuivõrd tolerantsed või ignorantsed on Eesti Inimesed HIV-positiivsete suhtes.»

«Sisemine stigma mõjutab HIV-positiivse inimese psühholoogilist seisundit enamgi, kui väljaspoolt tulenev sildistamine. Ärevusttekitav on suitsiidimõtetega HIV-positiivsete inimeste hulk,» märkis Sobolev.

«Sisemine stigma ja psühhoemotsionaalsed üleelamised toovad HIV-positiivsele kaasa muutusi käitumises, eluviisis ja suhtlemises. Inimesed teevad oma elus kardinaalseid muudatusi, lülitades end välja ühiskonnaelust,» rääkis Sobolev.

2011. aastal Eesti HIV-positiivsete võrgustiku läbiviidud stigmatsiooniuuring näitab, et 60 protsenti tunneb oma HIV-positiivse staatuse tõttu süütunnet, 57 protsenti süüdistab ennast, 42 protsenti tunneb häbi, 33 protsendil on madal eneseusaldus, 20 protsenti süüdistab teisi, 10 protsenti tahaks oma elu lõpetada ja 10 protsenti tunneb, et nad peaks kandma karistust.
 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles