Hipodroomi kohtuvaidlus lükkus sügisesse

Uwe Gnadenteich
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Osaühing Alfa Property tahab hipodroomi Tallinnast Saku valda kolida ning vabanevale maa-alale uue elamurajooni rajada.
Osaühing Alfa Property tahab hipodroomi Tallinnast Saku valda kolida ning vabanevale maa-alale uue elamurajooni rajada. Foto: Liis Treimann

Tallinna hipodroomi detailplaneeringu üle käiv kohtuvaidlus lükkus sügisesse, kohtunik käskis osapooltel niikaua kompromisse otsida.


Eelmisel nädalal toimuma pidanud Tallinna hipodroomi ala detailplaneeringu üle peetava kohtuistungi edasilükkamise septembrisse põhjustas tühine formaalsus. Detailplaneeringu vastu protesteerivad asumiseltsid volitasid Telliskivi Seltsi liiget, arhitekti haridusega Toomas Paaverit nõustajana kohtu küsimustele vastama.

Paaver, kes on töötanud muuhulgas Kuressaare linnaarhitekti ja siseministeeriumi planeeringute osakonna nõunikuna, oleks olnud kompetentne küsimustele vastama, kuid kohus pidas vajalikuks, et mõnedele küsimustele vastaks seltsi juhatuse liige või juriidilise kõrgharidusega isik. Nii tuligi istung edasi lükata.
Tallinna linnavolikogu kehtestas mullu juunis Paldiski mnt 50 ja lähiala detailplaneeringu, mis võimaldab rajada praeguse hipodroomi asemele elurajooni, kuhu on ette nähtud ka lasteaed, mitu spordiobjekti ja avalikus kasutuses olev park.

Nüüd on Paaveri sõnul mitu varianti, kuidas edasi minna. Üks võimalus on ka asja lahendamine kirjalikus menetluses, ilma istungita. Seda juhul, kui pooled vahepeal kompromissile ei jõua. Kohus pani kaebajatele kohustuse vahepeal Tallinna linnavolikogu ja hipodroomi alale uusarendust kavandava osaühingu Alfa Property esindajatega kohtuda ning arutada kompromissi võimalust.

Paaver selgitas, et vaidluse all on Tallinna linnavolikogu otsus, mida keegi osapooltest ei saa kergelt ümber teha, seetõttu saab kompromissi leidmine ilmselt keeruline olema. «Kohtu abiga tuleb lahendada küsimus, kas üldplaneeringu muutmine ilma sisuliste põhjendusteta on õiguspärane või mitte,» rääkis ta.

«Üldplaneeringuga ette nähtud ühiskondlike ja puhkeehitiste maa muutmine ülitihedaks elamurajooniks on väga järsk muutus.» Kui lugeda see õiguspäraseks, võib Paaveri sõnul sama juhtuda mistahes staadioni, pargi, ka lauluväljaku või loomaaiaga, kui need objektid peaks sattuma eraomandisse. «Isegi kui hipodroom sealt ära kaob, peaks seltside arvates esmalt hakkama kaaluma erinevaid võimalusi seal ühiskondlike ja puhkeehitiste arendamiseks – see on suurepärane maatükk näiteks mõne ülelinnalise tähtsusega spordiobjekti jaoks,» selgitas ta. «Varem või hiljem selline vajadus tekib.»

Tallinna peaarhitekt Endrik Mänd ütles, et Tallinna üldplaneeringut hakati tegema 1994. aastal ja see kehtestati 2001. aastal. «Üldiselt loetakse üldplaneeringu elueaks kümme aastat,» lausus ta. «Ja arvestades, et vahepeal oleme läbi teinud nii ehitusbuumi kui majanduslanguse, ei saagi eeldada, et üldplaneeringu põhimõtted igal pool kehtima jäävad.»

Samuti ei kao ühiskondlike ja puhkeehitiste jaoks mõeldud alad peaarhitekti sõnul kuskile. «Kui me vaatame, kui palju on linnas hoonestatud alasid ja hoonestamata maad ühe inimese kohta, siis ma arvan, et Euroopa linnade seas me oleme hoonestamata, rekreatsiooniks ja puhkealadeks mõeldud alade poolest üsna esirinnas,» ütles ta.

Mänd lisas, et ka kõnealusest hipodroomi alast jääb planeeringu realiseerumisel küllaltki suur osa avalikkust teenindama ja on kõigile ligipääsetav. «Ma ei näe siin väga suurt vahet, pigem isegi vastupidi, sest praeguse hipodroomi kasutajate hulk on küllaltki spetsiifiline ja suhteliselt väiksem, kui ta võiks olla uues kasutuses,» arvas ta.

Paaver võrdles hipodroomi ala vaidlust Kalasadama omaga. «Kehtestatud planeeringuga on raske kompromissi teha, aga näiteks loodab Telliskivi Selts, et paljuvaieldud Kalasadama planeeringu küsimuses leitakse kompromiss enne kehtestamist ja ilma kohtuta,» ütles ta. «Seal on vaidluse all üldplaneeringuga määratud elamu- ja ärimaa laiendamine sisuliselt rannajooneni, mis lükkaks rannapromenaadi merre ja hävitaks Kalaranna.»

Samas rõhutas Paaver, et seltsid soovivad kindlasti linna esindajatega kohtuda ja võimalikke kokkuleppe-kohti arutada. Samasugust soovi kinnitas ka Mänd, kes siiski ei osanud öelda, milles kompromiss võiks seisneda.

Hipodroomi ala arendamisega tegelev Alfa Property on pakkunud seltsidele kompromissiks võimalust saata oma esindajad kõikidele hipodroomi ala arendamiseks korraldatavatele arhitektuurikonkurssidele. Seltsid on sellest keeldunud, sest see tähendaks sisuliselt oma vastuväidetest loobumist. Kodanikeühendused on vaidlustanud kohtus selle, kuidas hipodroomi ala detailplaneeringu kehtestamiseks muudeti Tallinna üldplaneeringut, mida nende hinnangul poleks pidanud tegema.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles