Õismäe vanaproua jättis kogu oma vara Tallinna loomaaiale

Teelemari Loonet
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna Loomaaed.
Tallinna Loomaaed. Foto: Liis Treimann

Tallinna loomaaed sai mullu jõulude ajal notarilt teate, et üks Õismäe naine otsustas oma vara juba 15 aastat tagasi tehtud testamendiga loomadele kinkida.

See on Tallinna Loomaaia 73-aastase ajaloo jooksul esimene kord, kui keegi neile midagi pärandab. Direktor Mati Kaal ei suuda testamenti lugedes siiani uskuda, et üks tundmatu Õismäe naine otsustas oma vara loomadele kinkida, vahendab ERR Uudised saadet «Pealtnägija».

«Üllatus on tõesti suur, kuigi mitte kauge maa vanaonu väga suur pärandus, aga üks lihtne hea inimene Anne Järvsoo, tuleb välja, on teinud testamendi, millega ta kogu oma maise vara pärandab loomaaiale, et selle varal loomade elutingimusi loomaaias parandada,» rääkis Kaal.

Seda, kes oli Anne Järvsoo, kes lahkus meie seast 68-aastaselt juba 2010. aasta detsembris, ei tea paraku ka Mati Kaal, sest oma viimase tahte avalduses kirjutab Järvsoo, et tal puuduvad seadusjärgsed pärijad.

Õismäe tee 51 viiendal korrusel, kadunukese Anne Järvsoo korteri rõdul, kudrutavad omavahel mõned tuvid. Naabrinaine Eve Raotma ütleb, et ei teadnud Järvsoost palju.

«Meie pere liikmed kutsusid teda tuvitädiks, sest ta oli natuke sünge mutt, mustas ja tumedas /.../ Ega ta väga rumala jutuga ei olnud, paar korda ma temaga rääkisin. Millegipärast ma arvan, et ta oli kooliõpetaja või raamatupidaja, aga ei või arvata,» meenutas naaber.

Teine naaber Riho Baumann, keda tuntakse Eesti diskoajastu teerajajana, meenutas Järvsood loomasõbrana. «Nii tore vanaproua, ta kuidagi elas ja helises mingis teises ajastus. Ta oli sõber kõigega, mis teda ümbritses. Inimesed tavaliselt vastandavad ennast kas lindude või loomade või muu asjaga, aga tema kuulus sinna sisse. Ja ta sai nendega mingi kontakti, salapärase, mis niivõrd kenasti lõppes, et me oleme kõik sellest väga vaimustuses, et ta läks kultuurilukku nii ilusa kingitusega loomaaiale,» rääkis Baumann.

Lahkunu korteri turuväärtus on umbes 30 000-40 000 eurot. Mati Kaal märkis, et kuna loomaaia objektide rajamine on üsna kallis, siis midagi väga suurejoonelist päranduse baasil teha ei õnnestu. «Me murrame natuke pead, et mõne väiksema terviklikuma objekti siiski saaks ära teha, et see ei sulaks mingisse suure objekti väikse nurga sisse, vaid moodustaks mõistetavalt eralduva asja, kus on võimalik väikese sildikesega panna ka tänu Anne Järvsoole,» selgitas Kaal.

Kadunukese testament sisaldas veel üht viimast soovi: «Loodan ja palun, et te minu tuhka just prügikasti ja prügimäele ei viska. Looduses võib selle mujalegi laiali puistata. See ei peaks suurt kulu ega tüli tegema. Minu lahkumisest pole vaja kellelegi teatada. Tahan minna ilma tseremooniata. Vabandan tülitamise pärast. Lugupidamisega, Anne Järvsoo,» seisab testamendis.

Seni, kuni päranditunnistused said notaris vormistatud ja loomaaed tunnistati ametlikult pärijaks, ootas kadunukese tuhk Mati Kaalu kabineti kapis. Selle nädala teisipäeval sammusid aga Kaal ning loomaaia töötajad üheskoos Veskimetsa mändide alla, et Õismäe tuvitädi viimane soov täita.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles