Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži direktori ja regionaalplaneerimise õppejõu Garri Raagma hinnangul kuluks tõsiseltvõetava haldusreformi ettevalmistamiseks vähemalt kaks aastat ning Tallinna võimude katse sellega enne sügisesi valimisi hakkama saada on juba ette läbikukkumisele määratud.
«Sellise reformi läbiviimine poole aastaga pole reaalne. Reformi ettevalmistamiseks ja selleks vajalike protseduuride läbiviimiseks kuluks minimaalselt kaks aastat. Tuleb läbirääkimisi pidada, igasuguseid reegleid ja seadusi muuta ja teha paljusid muid asju, mis võtavad tunduvalt rohkem aega, kui sügiseste kohalike valimisteni on jäänud,» nentis Raagmaa.
Praegu on tema hinnangul tegemist rohkem parteide vahelise kemplemisega, millest ei tõuse kellelegi tulu. «Ma arvan, et sellest asjast ei tule midagi välja, sest valimised on ju tulemas. Kisa läheb aga järjest suuremaks ja haldusreformi mõiste diskrediteeritakse veel rohkem ära, kui see siiani on olnud,» arvas õppejõud.
Tallinna mõlemad reformiettepanekud leiavad tema arvates ilmselt väga tugevat ja põhjendatud vastuseisu. «Kui linnaosade kaotamisest rääkida, siis näiteks Nõmme või Pirita linnaosas on ju tekkinud väga selge identiteet. Nõmme tahtis vahepeal isegi Tallinnast eralduda, nagu ta vanasti oli. Ja see on ju selge, et kui inimesed on harjunud asju omavahel otsustama ja neil siis järsku see otsustamisõigus ära võetakse, siis loomulikult nad pole sellega nõus,» tõi Raagmaa näite.
Samuti pole Tallinna lähivaldadel vähimatki põhjust pealinnaga ühinemist kaaluda. «Tallinna naabervallad elavad oma elanike suure tulumaksu najal nagu kuninga kassid. Miks nad peaksid nõustuma sellega, et see raha läheb tulevikus kuhugi keskkatlasse ja neil pole selle üle enam mingit otsustamisõigust?» küsis Raagmaa.
Tallinna ekslinnapea Hardo Aasmäe poolt täna hommikul raadios välja öeldud mõttega, et Tallinn võiks saada maakonna staatuse, on Raagmaa põhimõtteliselt nõus. «Aasmäe on selles suhtes pragmaatik, et tema pakub välja selle, mis oleks mingitel tingimustel teostatav,» arvas ta.
«Me võiksime teatud funktsioonid valdadest kokku korjata ja teha nende põhjal ühe maamaakonna. Linn võiks olla teine maakond ja need kaks üksust omavahel asju paremini korraldada, kui seda täna tehakse. Kaks osapoolt suudavad omavahel kokku leppida. Tallinnal on kõikide valdadega eraldi palju raskem kokkuleppeid sõlmida,» ütles õppejõud.