Riigikogu põhiseaduskomisjoni aseesimees, Keskerakonnast lahkunud Deniss Boroditš leiab, et pideva vastandumisega suhteid arendada ei saa.
Boroditš: pideva vastandumisega ei saa suhteid arendada
11. mai 2012, 18:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See puudutab ajakirjandust, mis on neljas võim, ja see puudutab ka teisi erakondi,» ütles Boroditš intervjuus BNSile. Ühe näitena vastandumisest tõi Boroditš riigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimehe Kadri Simsoni avalduse, milles too tundis heameelt, et opositsiooni toetus ületab uuringu kohaselt koalitsiooni oma.
«Siis me vaatame, kuidas järgmisel päeval või nädala pärast paneb Kesknädal igast kahurist sotside pihta. Ühelt poolt nagu tahame olla nendega koos, aga samas tulistame neid ka auklikuks,» sõnas Boroditš.
Tema sõnul tundub, et Keskerakonda juhib väga väike inimeste grupp. «Teised on sellised lihtliikmed, statistid, kas kümnetuhandes või viieteistkümnetuhandes liige. Kui ei kaasata erakonna liikmeid erakonna juhtimisse-arengusse, siis ma arvan, et sellel organisatsioonil on ka raske areneda,» sõnas Boroditš.
Boroditši sõnul on Keskerakonna valimistulemused ka pidevalt halvemaks läinud, seda eriti väljaspool Tallinna ja Ida-Virumaad. «Kui me võtame näiteks eelmise aasta valimised, siis kui Tallinn ja Ida-Virumaa välja arvata, oli Keskerakonna tulemus veel halvem kui Rahvaliidul 2003. aastal, mil räägiti, et nüüd on Rahvaliidu lõpp,» sõnas ta.
Deniss Boroditš oli Keskerakonna liige aastast 2004 ja otsustas 9. aprillil Keskerakonnast koos Siiri Oviiri, Vilja Savisaar-Toomasti, Ain Seppiku, Toomas Vareki, Inara Luigase, Lembit Kaljuvee ja Rainer Vakraga lahkuda.
Reedel teatasid lisaks 17 Tartumaa piirkonna liiget, et lahkuvad Keskerakonnast. Põhjendusena nimetasid välja astunud keskerakondlased parteis ja selle juhtimises pettumist.