Tagasi mobiilivaatesse
Teeme koos parema Tallinna
Saada vihjeSaada pilt
Värskendamiseks tõmba
:
Avaldatud:

Robert Scott: Tallinn on ideaalne koht Euroopa kultuuripealinnaks

A +A -Print
Urmas Seaver
Tallinna väisanud Euroopa Liidu kultuuripealinna valikukomisjoni juhi Robert Scotti sõnul on Eesti pealinn ideaalne koht Euroopa kultuuripealinnaks ning tal pole praegu põhjust kahelda, et Tallinn selle tiitli kandmisega hätta jääks.

Robert Scott, Tallinna linnavalitsuse teatel olete Tallinna ettevalmistustega kultuuripealinna aastaks rahul. Miks?

Tallinnaga on see asi, et siin on olemas fantastiline alus Euroopa kultuuripealinnaks olemisele. Korralik infrastruktuur, kultuuriline tegevus, turismiatraktsioonid, ilu, maailma kultuuripärandi nimekirjas olev vanalinn. Need on teinud Tallinnast koha, kus tahetakse käia. Tallinn on täiuslik koht kultuuripealinnaks.

Lausa täiuslik?

Tallinn on ideaalse suurusega, siin on turistidele olemas vaatamisväärsused, hotellindus ja teenindus on hästi arenenud, see on suurepärane koht mõnepäevaseks külastamiseks.
Tallinna teeb huvitavaks veel see, et linn talvel ja linn suvel on niivõrd erinevad. Sellist muutust linnades tavaliselt ei ole.
Samuti on siin tunda ajaloo hõngu, ei teki kahtlustki, et see on vana linn. Tallinn on väga huvitav linn.

Aga kuidas olete rahul korraldajate tööga?

Sihtasutuse Tallinn 2011 inimesed on väga pühendunud, et ära teha midagi olulist, neil on hea meeskonnavaim.
Mulle jättis sügava mulje ka Tallinna linnapea. Olin valmis, et ta oma muude tähtsate tegemiste kõrval on kultuuripealinna asjadega vaid mõõdukalt kursis, kuid avastasin, et kultuuripealinna projekt on tema jaoks väga tähtis.
Linnavalitsuses on tõsine soov asi hästi ära teha. Seega leian, et on mitmeid asju, mis on positiivselt paigas, et tulla kultuuripealinna projektiga toime ka praeguse raske majandusseisu ajal.

Kas võiksite võrrelda Tallinna teiste Euroopa kultuuripealinnaks olnud linnadega? Mis seisus olid nemad kaks aastat varem?

Näiteks Liverpool (Euroopa kultuuripealinn 2008. aastal - toim) oli kaks aastat enne täiesti varemetes oma tegemistega. Olime kaotanud loomeprogrammi juhi ja lisaks veel mitu projektiga seotud juhtivtöötajat, samuti oli vahetunud linnapea. Olime hädas.
Kultuuripealinna projektiga käib paratamatult kaasas mure ja probleem sellega, et rahvas, poliitikud ja ajakirjanikud muutuvad kärsituks - et mida siis ikkagi tehakse, mis üritused siis ikkagi toimuvad.
Kuid Tallinna puhul ei tohi ära unustada, et Talllinn on kultuuripealinn aastal 2011, mitte 2009 või 2010. Kui sa valmistad midagi ette, ei ole õige hinnata sind ettevalmistuste järgi, vaid tuleks hinnata lõpptulemuse järgi.
See on natuke nagu olümpiamängud. Pool aastat enne Sydney olümpiamänge (2000. aastal - toim) ennustasid paljud kohalikud, et olümpiamängudest tuleb kaos. Kuid tegelikult olid need suurepärased mängud. Kaosest kasvas õigel ajal välja kord.
Ma ei näe praegu mingit põhjust arvata, et kuigi valitseb majanduskriis, Tallinn ei suuda kultuuripealinna tiitlit välja kanda. Loomulikult tuleb Tallinnal muuta oma programmi, teha eelistusi, valida välja olulisemad sündmused, olla kaval. Kuid tähtis on see, et kõigil oleks positiivne suhtumine asjasse.
Kui linn ja riik ning kultuuritegelased on kõik ühe mütsi all, on kõik korras. Kuid kindlasti ei taha ma näha seda, mis praegu Vilniuses toimub - linn, riik ja organisatsioonikomitee tülitsevad omavahel.

Tallinna võim ja Eesti riik vaidlevad samuti.

Olen sellest loomulikult teadlik, kuid ma kohtun täna (eile - toim) Eesti presidendiga ja räägin talle, et kõik osapooled töötaksid kultuuripealinna nimel koos.
On oluline silmas pidada, et esimese taotluse Euroopa kultuuripealinna nimetuse saamiseks Eestisse tegi valitsus ja kultuurminister. Mitte Tallinn. Seda tuleb riigile meenutada.
Selline võimalus, et riigi üks linnadest on Euroopa kultuuripealinn, tuleb 15-20 aasta jooksul. See on suurepärane võimalus oma riiki tutvustada ja see peaks olema tähtis ka poliitikutele.

Mida arvate Tallinna kultuuriprogrammist?

Tallinna algses taotluses oli 150 projekti. On selge, et raskes majandusseisus tuleb seda plaani kokku võtta. Olen kuulnud, et näiteks algselt plaanis olnud linnateatri uue maja ehitamine on praeguseks edasi lükatud. Võib-olla teha 50-70 projekti.
Mulle näiteks väga meeldib Kultuurikilomeetri idee (erinevad kultuuriüritused mereäärsel rannapromenaadil linnahalli ja kesklinna sadama piirkonnas - toim). Kui saaks selle tehtud, oleks see suur asi.

Paljud külastavad Tallinna ja ei teagi, et see on tegelikult merelinn. Merele avatust on siin vähe. Kultuuripealinna projekti headust tuleb mõõta ka sel moel, et kuidas see linna arengut mõjutas ja kas see ka kümme aastat hiljem on kuidagi tajutav. Kultuurikilomeeter ja merele avamine ilmselt oleks.

Praegu on kindlasti kultuuripealinna ürituste planeerimiseks raske aeg. Rahajagamist juhivad poliitikud küsivad, et mis on programm ja millele täpselt raha tahetakse. Sihtasutus ja kultuuriinimesed aga pärivad seda, kui palju on programmi tegemiseks raha, sest sellest sõltub, millist programmi kavandada.
Minu sõnum ka siin olles on olnud, et tuleb üritada asju koos teha, tuleb proovida üksteisest aru saada.

Logi sisse:
Vaata kommenteerimise tingimusi | Näita e-maili avalikult:
Üritused Tallinnas
Päeva nael
Viimased uudised
Üritused Tallinnas
Tallinna kinodes
28. august
N
Söögikohad
Uusi sündmusi
Loe ja vaata
Gallup

Küsitluses on osalenud  inimest
48h populaarsemad teemad
Top lood
Top kommentaarid
Uudised
Liiklus
Vaba aeg
Trenn
Söögikoht
Shopping
Galeriid
POSTIMEES.ee