Aprilli algul avatud teletorn naudib ülisuurt publikuhuvi, mis omakorda venitab torni pääsemise järjekorra kohati tundidepikkuseks.
Teletorni külastaja peab arvestama pika järjekorraga
8. mai 2012, 19:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Järjekorras ootavate inimeste pahameelt suurendavad ka turismigrupid, kes ilma järjekorrata üles saavad ning kallima pileti ostjad, kes samuti järjekorrast mööda pääsevad. Kui tavapilet maksab seitse eurot, siis kiirpileti hind on 11 eurot ning see annab õiguse ilma järjekorrata torni pääseda. Kõik see venitab tavakülastaja jaoks ooteaja pikemaks. Õli valavad tulle ka teletorni poolt välja pakutud ennustused ooteaja pikkuse kohta, mis mõnikord liiga optimistlikuks osutuvad.
SA Tallinna Teletorn juhataja Riina Roosipuu sõnul on teletornis juurutatud maailmas täiesti levinud praktika, et populaarsetel turismiobjektidel võib kallima pileti ostes ilma järjekorrata sisse saada. «Näiteks London Eye, Eiffeli torn ja veel paljud vähem kuulsad kohad kasutavad sama süsteemi. Kui korraga saab lasta sisse piiratud hulga inimesi, aga huvilisi on palju rohkem, siis tekib paratamatult järjekord,» nentis Roosipuu.
Tema sõnul on teletornis kaalutud igasuguseid variante, aga praegu on süsteem selline, et kallima pileti ostja pääseb sisse eelisjärjekorras. Järjekorras seismisest pääsevad ka grupid. «Selleks, et oleks võimalik teenindada reisibüroosid, aga ka koole, peame andma neile kellaajalisi lubadusi. Nendega on kindlalt teada: grupp saabub ja ka lahkub kindlal kellaajal. Gruppide reserveeringutele on lubatud kuni pool meie mahust. Torni pääseb korraga sada inimest ja 50 inimesele võib teha grupibroneeringu. Grupid lastakse sisse kellaajaliselt, ülejäänud 50 koha ulatuses on piletid vabamüügis,» rääkis Roosipuu.
Ta tunnistas, et alati ei ole külastajatele teatatud ooteaeg täpne. «See on sellepärast, et torni külastus ei ole täpselt reglementeeritud. Võib proovida ennustada, et kui 50 inimest pääseb korraga sisse ja 200 inimest on järjekorras, et kui palju siis aega kulub. Aga mõni inimene vaatab kõik kümne minutiga üle, teine tahab tund aega ülevalt avanevaid vaateid nautida,» ütles Roosipuu. Teine võimalus oleks lasta külastajatel täielikus teadmatuses oodata.
Ta ütles, et järjekord on lühem näiteks tööpäevadel ning tööl käivad inimesed saavad teletorni külastada ka õhtupoole, sest see on avatud kella seitsmeni. Suvisel turismihooajal peab Roosipuu sõnul siiski järjekorras seismisega arvestama.
Ka tarbijakaitseameti hinnangul on kiirpiletite müük maailmas levinud praktika, mis on ka Eestis täiesti lubatud. «Ometi peab teenusepakkuja tarbijatele selgitama, millised on kiirpileti eelised ja milliste tingimustega peab arvestama tavapileti ostja. Hea oleks, kui need tingimused oleksid tarbijatele esitatud kirjalikus vormis, näiteks kodulehel või müügipunktis. Kindlasti peab tarbijatele jagatav info olema tõene, sealhulgas peab ka teave võimaliku ooteaja pikkuse kohta vastama tegelikule olukorrale,» ütles tarbijakaitseameti pressiesindaja Siiri Erala.
Ta lisas, et kui tavapileti ostjale kinnitatakse, et maksimaalne ooteaeg on poolteist tundi, ja see info on avaldatud ka kirjalikus vormis, kuid tegelikkuses on ooteaeg sellest oluliselt pikem, on tarbijal alus piletist loobuda ja oma raha tagasi küsida. «Seda seetõttu, et talle ei osutatud teenust kokkulepitud tingimustel. Märgin veel, et oluliselt pikema ooteaja all ei saa kindlasti antud näite puhul mõelda kümme minutit pikemat ootamist, vaid ikkagi tunni või enama võrra pikenenud ooteaega,» selgitas Erala.