See pilt on väga häiriv, ütleb Põhja-Eesti Romade Ühingu esimees Roman Lutt Tallinna tänavatel kerjavate mustlaste kohta, aga niikaua kui seadust ei rikuta, midagi teha ka ei saa.
Roman Lutt mustlaskerjustest: kui kõht on tühi, siis tehakse ka hullemaid asju
8. mai 2012, 11:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna tänavatel on jälle hakatud nägema palju rohkem romasid – kerjamas, kauplemas; räägitakse, et sissesõitjad. Mida teie neist teate ja mida arvate?
Ma ise ei ole nendega rääkinud, niipalju kui lehtedest olen lugenud ja siit-sealt kuulnud, siis ilmselt on jah tegu Bulgaariast ja Rumeeniast tulnutega.
Kas Eesti romad on nendega kontakte otsinud?
Võib-olla on räägitud, aga minu teada mitte. Eks meie omad on ka natuke nende suhtes turris, et jälle kandub see imidž üle.
Aga nemad kohalike romadega?
Ausalt ei tea. Nad hoiavad ka omaette ja kohalike romadega ei lävi. Neil on omad pered ja klannid. Tegutsevad oma kogemuste piires, kohalikud ei hakka kaasa mängima.
Olen kuulnud, et kusagile on nad oma telgid üles pannud.
Mis te aga sellest tegevusest tänavatel arvate?
See ei meeldi mulle üldse, ega siin midagi ilusat ole. Ma saan aru, et selline agressiivne ja aktiivne kerjamine häirib inimesi, mind ennast ka. Kõige rohkem aga ehk isegi see, et nii palju lapsi on kaasatud, nad ei käi koolis, jäävad koolis maha. See olukord on troostitu.
Iseenesest pole kerjamine keelatud ja kui inimesi ei tülitata, las siis olla. Mulle endale aga ei meeldi selle juures see, kui näen seal noori mehi, kes ilmselgelt teesklevad vigastusi, näitlevad karkudega.
Jah, aga kui kõht on tühi, siis tehakse ka hullemaid asju.
On selles käitumises ka mingisugust organiseeritus, et ühed kerjavad, teised müüvad, kolmandad peavad korda valvama?
Tõenäoliselt on nad omavahel sugulased. Igaüks teeb midagi, et oma panus anda.
Ega Eestisse tulemine ei ole seadusevastane, oleme Euroopa Liidus ja inimesed võivad vabalt liikuda. Mida teie arvates peaks aga Eesti riik nendega tegema või kuidas üldse sellele küsimusele lähenema?
Kui seadust ei rikuta, siis polegi midagi teha. Muidu oleks diskrimineerimine. Samamoodi võiks rääkida, et näe, tulevad mingisugused jalgpallifännid, kes võivad organiseerida kaklusi. Või tulevad paremäärmuslased. Reegel on aga ju selline, et seadus on seadus ja kui seda ei rikuta, siis pole midagi teha. Tuleb harjuda, ka mustlastega Tallinna tänavatel. Kui aga seadust rikutakse, siis tuleb karistada, nahavärv siin ei loe.
Muuseas, kuidas on õige öelda, kas «roma» või «mustlane»? Märkan, et ka te ise kasutate oma jutus vahel sõna «mustlane»...
Mina ütlen vahel «mustlane», vahel «roma». Ma ei forsseeri seda küsimust üle. Ei taha vastasseisu. Euroopas on aktsepteeritud «roma» ja eks ta tasapisi selles suunas liigub.
Soome on paaril viimasel aastal sissesõitnud romadega teinud niimoodi, et ostnud neile laevapiletid ja andnud reisiraha tagasiminekuks. Kas Eesti võiks samamoodi teha?
Ei tea. Silma alt saab ära, aga ma ei usu, et sellest abi on. Tulevad ikka tagasi, nad on meeleheitlikus olukorras ja teevad ikka oma tükke edasi.
Euroopa Liidus on välja töötatud palju programme, Eesti võiks sealt midagi üle võtta. Võtaks ka ise kontakti, et miks te nii teete ja käitute. Meil pole ka õigust öelda, et kao siit minema. Me ei saa muuta seda, kuidas Bulgaarias ja Rumeenias asju aetakse, aga Eesti ise võiks olla parem. Me ise võiksime teha paremini, et saaksime seda pöörata. Et Eesti saaks kuulsaks, et tema on suutnud selle probleemi lahendada.
Viimasega te viitasite Eesti romadele?
Jah. Sissesõitjad on üks asi, aga küsimus on Eesti romades. Peab lõpetama ära asendustegevused, et ei aetaks poolvillast juttu. Meil on suhteliselt väike kogukond. Tuleb saada lapsed õppima, et nad ei jõlguks ringi. Ma tunnen pidevalt tõrjutust.
Et Eestis vaadatakse teile viltu?
Loomulikult. Sellest ei räägita avalikult, aga nii see on. Vaadatakse kui liigset koormat, aga ei märgata, et mustlased on siin ajalooline vähemus. Meid vaadatakse kui hilismigrante, aga see pole nii. Ka uuringutes ja rahvaarvus üritatakse romasid suruda vene vähemuse alla. See pole õige.
Me saaksime ka Eestis teha nii, et meie romad oleksid kaitstud nagu Soomeski. Et oleks õige hariduspoliitika, mis arvestaks romade arenguvajadusi. Seda kõike on uuritud, räägitud, nii palju on rohujuuretasandi ettepanekuid. Näiteks perekeskuste loomine, mis kindlustaks laste koolieelse hariduse, sealsamas ka täiendusõppe, et haarataks romade temaatikat tervikuna. Eestil on võimalik asju ära teha.