Kerjamine pole keelatud

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pakutava «kiikari» hind kukub kolme minutiga 80 eurolt 20-le, kuid Helsingi laevalt tulijates ei tekita see ka siis ostuhuvi.
Pakutava «kiikari» hind kukub kolme minutiga 80 eurolt 20-le, kuid Helsingi laevalt tulijates ei tekita see ka siis ostuhuvi. Foto: Mihkel Maripuu

Rahalunijad võivad rahulikult tegutseda, sest Eesti seadused kerjamist ei keela. «Kerjamine iseenesest keelatud ei ole ning ka küsijale raha andmine on sügavalt iga inimese sisetunde küsimus, mingit kohustust selleks ei ole,» selgitas Tallinna kesklinna konstaablijaoskonna vanem Uudo Sepa.



Keelatud on vaid kerjata teisi inimesi häirival moel. «Kui ligi tulnud inimese käitumine häirib, võib pöörduda politseisse, kes saab segaja väärteo korras vastutusele võtta avaliku korra rikkumise eest,» nentis Sepa. «Binokli või muude esemete müüjate puhul on võimalik karistus tegevusloata majandustegevuse eest.»

«Kõige lihtsam soovitus inimestele on selliseid tegelasi ignoreerida,» sõnas Sepa. «Mida vähem on lilleostjaid-annetajaid, seda kiiremini kuivab see tegevus ka kokku. Kui aga politsei kutsuda, siis peaks kutsuja olema valmis toimunu kohta tunnistusi andma.»

Politsei peab vajalikuks hoiatada, et kui keegi astub tänaval ligi ning üritab inimest eksitada, peaks tähelepanelik olema. Ka taskuvargad kasutavad tihti skeemi, kus inimese tähelepanu üritatakse mõne küsimusega hajutada ning samal ajal kotist või taskust mõni ese kaasa haarata.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles