Tagasi mobiilivaatesse
Teeme koos parema Tallinna
Saada vihjeSaada pilt
Värskendamiseks tõmba
:
Avaldatud:

Briti koolijuht: ka hariduses tuleb uuenduste tegemisel riskida

A +A -Print
Merike Teder

Ka hariduses uuenduste elluviimisel ei tohi karta eksimist ja vigade tegemist, märkis Suurbritannia koolidirektor Chris Gerry, kes esines eile Microsofti hariduskonverentsil.

Gerry on viimastel aastatel murrangulisi uuendusi ellu viinud koolides, kus traditsioonilised lahendused on nüüdseks ajalugu, kirjutab Merje Pors Tiigrihüppe haridusportaalis Koolielu.

Pinkides üksteise selja taga terve tunni istuvad õpilased, vaid üks õpetaja korraga klassis, õpilased saavad arvutit kasutada üksnes arvutiklassis – see ei tööta, on Gerry kindel.

Gerry märgib, et uuenduste elluviimisel vigade tegemist ei ole ta kunagi kartnud. «Ma näen siin ühte avaliku sektori häda – mõeldakse, et mis siis saab, kui miski läheb valesti. Aga mis siis saab? Mis on halvim asi, mis siis juhtuda saab? Et sind vallandatakse?» esitab ta küsimuse.

«Sa pead proovima uusi asju ja vahel juhtub, et mingi asi läheb viltu. Me ei saa kunagi edukaks, kui me riske ei võta,» on Gerry veendunud.

Chris Gerry on praktiliselt terve oma karjääri teostanud erinevates koolides. Ta alustas ajalooõpetajana, kuid nägi palju vigu stagneerunud haridussüsteemis ja leidis, et muutuse elluviimiseks peab ta ise midagi ette võtma. Gerry on erinevaid briti koole juhtinud 18 aastat, neist viimased kuus aastat on ta olnud Kentis asuvate üldhariduskoolide Cornwallis Academy ja New Line Learning Academy eesotsas.

Ruumi kasutamise olulisus

Kõigepealt hakkas Gerry oma meeskonnaga analüüsima, kuidas kasutada kooliruume nii, et õpilaste ja õpetaja töövõime kasvaks.«Kuidas me kujundame ruumi, kuhu inimesed tahaksid minna?» küsis ta eile Tallinnas peetud Microsofti hariduskonverentsil. «Kui me ütleme, et meil on uus kool ja kutsume inimesi seda vaatama, siis keegi ei taha tulla - me juba aimame, kuidas see välja näeb: jube mööbel, jubedad lambid jne.»

Gerry meeskond lasi aga ehitada koolihoone, kus koostöö soodustamine ja tehnoloogia integreerimine õppetöösse paistab silma igas ruumis.

Üldklasse nimetatakse Plazadeks, neis on interaktiivsed tahvlid, istetornid, arvutinurk ja ümmargused töölauad, kus näiteks grupiarutelusid läbi viia. Ruumi saab hõlpsasti ümber korraldada nii nagu parajasti vaja. Ühes ruumis tegutseb vahel korraga lausa 90 õpilast, kes võivad samaaegselt omandada erinevaid aineid.

Koos Plazade-süsteemiga muutus ka õpetajate arv klassi ees. «Kui klassi ees on korraga kolm õpetajat, siis õpetaja jaoks muutub olulisemaks ka see, kuidas tema kolleeg tööd teeb. Kui õpetaja on üksi klassi ees, siis teda ei huvita, mida teine õpetaja teeb,» selgitas Gerry. Ta toonitas vastutustunde tekitamist kooliperes – me kõik oleme vastutavad selle eest, mis siin koolis toimub. Gerry nõustus, et alati ei suju õpetajate koostöö ilma viperusteta, kuid oluline ongi õppida meeskonnana töötama.

Rõhk iga lapse vajadustel

Suurt rõhku pööratakse tema juhitud koolides sellele, et mõista, mida just seal õppivad lapsed vajavad ja kuidas seda neile pakkuda. Selleks on koolis olemas lausa andmete kogumise ja analüüsimisega tegelev meeskond. Nii nagu suurettevõtted analüüsivad infot ja muudavad selle ärianalüütikaks, nii tuleb infot targalt lahata ka koolides, on Gerry kindel.

«Uurisime, kas lapsed toituvad tervislikult, kas laps on heas kehalises vormis. Analüüsime, kas nad suudavad vastata riikliku õppekava nõuetele, kellel on erivajadused, kas kedagi on vaja järgi aidata. Uurime lapsi ka gruppides – milline on nende tööeetika ja kas nad suudavad koos töötada.»

«Me peame tegelema laiemate teemadega – mida need lapsed oma elus teevad, kuidas neid kujundada headeks kodanikeks?» märkis Gerry. «Tahame aru saada, kes need lapsed on – see aitab õpetajatel paremini oma tööd teha. Peame koolides dialoogi pidama, mõistma olukorda ja kohandama oma meetodi vastavalt neile inimestele, kes koolis käivad.»

Kust taolisteks muutusteks raha võtta? «Me kontrollime oma eelarvet, nagu te ise haldate oma pangaarvet – kas otsustate oma kodu remontida või minna puhkusele Taisse?» rääkis Gerry valikute tegemisest ning rõhutas, et kool ei kärbi kunagi oma eelarvet tehnoloogia arvelt. Tema hinnangul on väga oluline, et kool saaks ise otsustada oma rahakoti üle, sest peamised piirangud haridussüsteemis seisnevadki liigses bürokraatias ja ettekirjutustes.

«Kui töötada süsteemis, mida keegi teine juhib ja maksab ka arved, siis ongi raske midagi muuta. Peate kohtuma paljude inimestega, et midagi muuta. Vabadus on väga oluline, kahjuks paljud Euroopa poliitikud ei mõista seda.»

Tänaseks on Gerry aktiivsest koolijuhtimisest tagasi tõmbunud ning annab erinevates riikides oma kogemust edasi.

Logi sisse:
Vaata kommenteerimise tingimusi | Näita e-maili avalikult:
Üritused Tallinnas
17. aprill
N
Lugejamäng
Viimased uudised
Üritused Tallinnas
Tallinna kinodes
17. aprill
N
Söögikohad
Uusi sündmusi
Loe ja vaata
Gallup

Küsitluses on osalenud  inimest
48h populaarsemad teemad
Top lood
Top kommentaarid
Uudised
Liiklus
Vaba aeg
Trenn
Söögikoht
Shopping
Galeriid
POSTIMEES.ee