Tallinna linnavolikogu tänasel erakorralisel istungil selgitas volikogu esimees Toomas Vitsut pealinnas algatatud haldusreformi võimalikku käiku.
Vitsut selgitas haldusreformi käiku
12. veebruar 2009, 19:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vitsut tõi esile nädal tagasi volikogu menetlusse antud Tallinna põhimääruse muutmise eelnõu õiguslikke aspekte. Linnaosade kui üksuste lõpetamine ei tähenda ta sõnul automaatselt nende ametiasutuste tegevuse lõppu, mida täna nimetatakse linnaosavalitsusteks. Need kujundatakse piirkondlikeks osakondadeks, millega ei kannata avalike teenuste kättesaadavus.
Euroopa kohalike omavalitsuse harta ei sätesta linnaosade olemasolu, juhtimissüsteem on Vitsuti sõnul kohaliku omavalitsuse enesekorralduse küsimus ja tema enda määrata. Ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt on linnaosade moodustamine volikogu ainupädevuses.
Samas märkis Vitsut, et linnaosa halduskogul kui linnavolikogu tööorganil on täita oma roll piirkondliku identiteedi kandjana. «Seda on eelnõus ka rõhutatud ja peetud otstarbekaks, et taolised kollegiaalorganid säiliksid,» ütles eelnõu autor Vitsut.
Tema hinnangul on otstarbekas säilitada praeguste halduskogude volitused kuni linnavolikogu käesoleva koosseisu lõpuni. Eelnõu kohaselt nimetatakse neid kogusid edaspidi nõukodadeks, kuna puhtjuriidiliselt ei saa eksisteerida need kui tööorganid, andmata välja haldusakte. «Sisuliselt on tänastel halduskogudel ja tulevastel nõukodadel nõuandev ja soovituslik roll. Nõukoja nimetus on minu arvates nende rollile vastav ja seega sobiv,» selgitas Vitsut.
Rääkides reformi rakendamisest, rõhutas idee autor, et eelnõu saamisel linnavolikogu otsuseks tehakse alles põhimõtteline valik haldusreformi alustamiseks ja piirkondlikule teenindamisele üleminekuks. Ühtlasi viitas ta vajadusele täpsustada reformi läbiviimiseks veel hulgaliselt küsimusi ning võtta vastu õigusakte ja nende muudatusi mitmesajas linna õigusaktis. Sellega hakkab linnavalitsus tegelema siis, kui volikogu langetab põhimõttelise otsuse reformi alustamise suhtes.
Volikogu esimehe hinnangul kinnitab senine debatt, et haldusreformi vajalikkuses on veendunud kõik erakonnad. «Kahjuks tundub vaid opositsiooni jaoks olevat praegune põhiküsimus selles, kes reformi teeb. Muidugi tahaksid nemad olla otsustajaks ka Tallinnas, ja just sellisel ebademokraatlikul moel, nagu seda praegu Toompeal praktiseeritakse,» hindas Vitsut.
Linnavolikogu otsustas saata eelnõu teisele lugemisele nädala pärast toimuval istungil. Muudatusettepanekuid saab esitada tuleva kolmapäeva keskpäevani.