Kõik «kleebitud» rõdupiirded tuleb üle vaadata

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mustamäel on mõnel majal tõmmitsad ümber, et hoone ära ei laguneks.
Mustamäel on mõnel majal tõmmitsad ümber, et hoone ära ei laguneks. Foto: Toomas Huik

Tallinna Tehnikaülikooli professori sõnul näitas Lasnamäel allakukkunud rõdupiirde vaatlus, et kõik samasugused umbes tonn kaaluvad ja vaid nelja keevisliitega kinnitatud piirded tuleb hoolikalt üle kontrollida ja vajadusel täiendavalt kinnitada.

Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) ehitusteaduskonna professor Karl Õiger käis ise Lasnamäel Kalevipoja 17 majas neljandalt korruselt alla kukkunud rõdupiiret uurimas. Tema sõnul tuleks samas korruselamus ja ka kõigis teistes majades olevad sama tüüpi rõdupiirded üle vaadata, et rohkem ei juhtuks niisuguseid õnnetusi.

Kehva lahendus

«See on natuke kehva lahendus, sest see rõdupiire on fassaadi külge justkui kleebitud,» tõdes Õiger. Ta selgitas, et allakukkunud piire oli kahelt poolt rõdu seina metallist tarilapi külge keevitatud, kuid ühel pool oli ehitaja ilmselt praaki teinud ning keevisühendus oli nõrk.

Kummaline on Õigeri sõnul ka see, et selle ühenduskoha ümarterasest varda ots oli must, mis annab tunnistust asjaolust, et ühendus oli purunenud juba varem. Piire oli kahest kohast ka rõdu põranda külge keevitatud, kuid needki ühendused ei olnud piisavalt hästi tehtud. Pealegi pääses vihmavesi neile ligi ning 32 aasta jooksul oli rooste oma töö teinud.

Kõik need faktid annavad tunnistust sellest, et allakukkunud rõdupiire seisis sisuliselt paigal vaid ühe keevisühenduse najal ning mingil hetkel pidi piire paratamatult alla kukkuma. Õigeri hinnangul oli küllatki tõenäoline, et kui korteris peeti pidu ja mehed tuli rõdule ja nõjatusid piirdele, siis andiski kinnitus järele ning piire kukkus alla.

«Kõigele vaatamata kaalub see etteriputatud rõdupiire umbes tonni ning seda oli omal ajal kindlasti ka väga halb paika panna,» ütles Õiger. «Niisuguste plaatide kasutamist saab õigustada ainult arhitektide sooviga, neile niisugune asi ilmselt meeldis. See on ikka narr lahendus.»

Professori sõnul võiks kõik niisugused piirded ära võtta ja asendada kergematega. See töö läheb aga korteriühistutele palju maksma. Teine ja reaalsem võimalus on kontrollida kõik rõdupiirete kinnitused hoolikalt üle ning vajadusel täiendavalt keevitada.

Ohtlikud rõdud ja varikatused

Õiger kinnitas, et paneelelamute konstruktsioonid on piisavalt tugevad ja kui maja korralikult hooldada, siis Nõukogude ajal ehitatud elamud kestavad veel aastakümneid. Kõige ohtlikumad on aga just rõdud, lodžad ja trepikodade varikatused. Rõdud just sellepärast, et need on majast väljaulatuvad osad ning meie kliimas, kus sajab palju vihma ning talvel vaheldub pidevalt külm sulaga, ei ole see kõige parem lahendus. Korraliku hoolduse ja õigeaegse remondiga saab aga kindlasti õnnetusi ära hoida.

«Betoonist varikatused on ikka hirmus rasked ning nende kinnitus välisseina külge on kaunis kehva, pealegi toetub katus vaid kahele teraspostile,» mainis Õiger. Ta teadis ühte juhtumit, kui Lasnamäel oli mööbliauto tagurdanud vastu varikatust ning see kukkus alla. Õnneks on praeguseks paljud niisugused katused kergematega asendatud. Õismäel oli juhtunud ka selline asi, et esimese korruse rõdupiire kukkus alla, kuid jäi otsapidi maapinnale pidama ja piire päris lahti ei tulnud. Niisuguseid üksikjuhtumeid tuleb Õigeri sõnul ikka ette.

Kortermajade rõdudel on aga muidki probleeme. Nõukogude ajal kasutati rõdupiireteks palju eterniiti, kuid aja jooksul nende kinnitused amortiseerusid ning plaadid hakkasid alla kukkuma. Õnneks on elamute renoveerimisel enamus niisuguseid ohtlikke piirdeid asendatud lainepleki või muu sobivama materjaliga.

Üks häda on ka selles, et paljud viimase korruse rõdud ei ole ülevalt kaetud ning vihm ja lumi sajab sisse ning kahjustab ajapikku maja konstruktsioone. Seetõttu on majade renoveerimisel mõtekas katus nii ümber ehitada, et see ulatuks ülemiste rõdude piiretest kaugemale - paljud korteriühistud on nii ka teinud.

Üks probleem on Õigeri sõnul rõdudega veel. Nimelt on mõnedel vanematel rõdudel teraspiirded, mis on keevitatud maja välisseina külge. Nendele ühenduskohtadele pääseb aga vihm ja lumi ligi ning rooste hävitab metalli. See aga tähendab, et kui inimesed nõjatuvad rõdupiirdele ja vaatavad alla, võib piire seina küljest lihtsalt lahti tulla. Osa elanikke on selliseid rõdusid uuendanud ning metallpiirde asendanud puidust prussidega. Neid ei saa aga majaseina külge kinnitada, mistõttu muutub rõdu samuti ohtlikuks, kui piirdele toetuda.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles