Matkamajast linnakodaniku maja kujundamine tekitab vaidlusi

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Matkamaja (keskel) ei sobi Kodulinna liikumise hinge Tiina Mäe sõnul linnakodaniku majaks juba sellepärast, et see asub kohas, kus eriti suvel sagib pidevalt tuhandeid inimesi.
Matkamaja (keskel) ei sobi Kodulinna liikumise hinge Tiina Mäe sõnul linnakodaniku majaks juba sellepärast, et see asub kohas, kus eriti suvel sagib pidevalt tuhandeid inimesi. Foto: Peeter Langovits

Linnajuhid tahavad Raekoja platsi ääres asuvast Matkamajast 2011. aastaks kujundada linnakodaniku maja. Linnavolinik ja Kodulinna liikumise hing Tiina Mägi ei pea seda heaks ideeks.





Tallinna abilinnapea Kaia Jäppinen kinnitas, et 2011. aasta kultuuripealinna plaanides on tõesti idee kujundada praegusest Matkamajast linnakodaniku maja, kus kõik huvilised saaksid tutvuda Tallinna kunagiste elanike eluoluga.



«Esialgu on asi küll alles idee tasandil,» märkis abilinnapea. «Aga varsti lõpevad seal majas rendilepingud ning oleme linnavalitsuses arutanud, kuidas edasi minna.»



Jäppinen lisas, et üks Tallinna suuremaid väärtusi on keskaegne vanalinn ning oleks ju täiesti loogiline, et kusagil oleks näha ka tolleaegne elustiil.



Matkamaja sobib hästi


Jäppineni sõnul on asjatundjad juba tükk aega otsinud vanalinnas sobilikku hoonet, et kujundada sinna linnakodaniku maja. Kõige sobilikumaks osutuski Raekoja platsi ääres seisev ja seega suurepärase asukohaga Matkamaja.



«Praegu valmistame ette ideekonkurssi,» ütles Jäppinen. «Tõsi, on erinevaid seisukohti, kas kujundada see maja interaktiivseks muuseumiks või lasta sel pigem olla kesklinnale vajalik mitmeotstarbeline maja.»



Esialgsetel hinnangutel kuluks linnakodaniku maja rajamiseks umbes kümme miljonit krooni, kuid see ei ole lõplik summa. Peale linnaeelarve summade tuleks Jäppineni sõnul kaasata ka Euroopa Liidu struktuurifondide raha.



Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni liige Tiina Mägi on igati päri linnakodaniku maja rajamise ideega, kuid Matkamaja kasutamine selleks otstarbeks on tema sõnul suur mõttetus. Ta on esitanud linnapea Edgar Savisaarele ka vastava arupärimise, millele ootab ausat ja täpset vastust.



Mäe väitel on hoone olnud küll suurkaupmehe, mitte aga linnakodaniku maja. Teiseks asub maja Raekoja platsi servas, kus suvel sagib tohutult palju inimesi, mistõttu oleks linnakodaniku majja turismigruppe tuua vaevaline ettevõtmine. Niisugune maja peaks asuma vanalinna rahulikumas kohas, et turistide liikumist vähegi hajutada, leiab linnavolinik.



Poola restauraatorid renoveerisid aastakümnete eest Matkamaja eesmärgiga rajada sinna suured tegutsemisruumid ja palju kabinette. Praegu asub majas avar pööningusaal, huvitav salvekorrus, tore diele ehk eestuba ning imposantne dornse ehk peretuba.



Mäe sõnul võiks Matkamaja olla päris mitme otstarbega linnaasutus, kus saaks korraldada koosolekuid, vastuvõtte, laste jõulupidusid, seminare, näitusi, kontserte ja palju muud huvitavat. Praegu hoone osaliselt nii toimibki. Teist samasugust kohta vanalinnas ei leidu.


«Selle hoone ümbertegemine üksnes linnakodaniku majaks oleks nii mõttetu töö, kui veel üldse olla saab, sest hoone sisemus tuleks täiesti ümber ehitada,» ütles Mägi.



Mägi soovitused


Mägi väljendas kartust, et kui linn kujundab Matkamajast linnakodaniku maja, võib hoone väliskapitalile rendile minna. Samasugune oht pidavat lasuma ka Rüütelkonna hoone, Komandandimaja ja Neitsitorni kohal.



Esimest korda rääkis Mägi linnakodaniku maja ideest 1990. aastate keskel toonase linnapea Jaak Tammega ning pakkus selleks otstarbeks kinnistut Toompeal aadressil Kohtu 6a. Tamm oli sellega igati päri. Elu läks aga kahjuks teisiti, praeguseks on see kinnistu väravaga suletud eraomand ja endisest pesuköögist on tehtud suveniiripood.



Sellel kinnistul asub maja, kus veel 1990. aastatel elasid eakad linlased. Majas oli säilinud mitme sajandi vanune sisustus ja isegi toidunõud. Olemas oli ka ehtne pesuköök, kuur ja õueala, kus perenaine sai kevaditi peenraid teha ja sügisel roosidele kuuseoksad peale panna.



«Linnakodaniku majaks sobib imehästi ka Kolme Venna ansamblisse kuuluv maja Lai tänav 40, kus mingil ajal töötas linnaarhiiv, seejärel KGB ning lõpuks kodakondsus- ja migratsiooniamet,» märkis Mägi.



Nüüdseks on riik selle maja maha müünud, kuid Mägi teab, et praeguse omanikuga oleks võimalik teha koostööd.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles