Sotsiaaldemokraat Andres Anvelt ütles täna riigikogus küsimusi esitades, et kutsus politsei diilerit tabama, kuid patrull ei jõudnud kohale.
Riigikogulane kutsus narkodiilerile politsei
4. aprill 2012, 15:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Anvelt rääkis Postimehele, et sündmus juhtus eelmisel nädalal riigikogu lähistel Falgi pargis. Pargist möödudes märkas Anvelt kolme inimest, kes sinna saabusid – kaks ühelt ja üks teiselt poolt.
«Endise politseiniku silmaga sain aru, et toimus aine vahetus,» kirjeldas Anvelt. «Mees ja naine asusid sealsamas süstima, ei julgenud eraisikuna lähemale minna, sest saad veel süstlaga vastu vahtimist.»
Anvelti sõnul helistas ta politseisse, kuid patustajad olid kümne minutiga läinud ja patrulli selleks ajaks ei saabunud.
«Arvan, et toimus tüüpiline tänavadiil ja ju seesama valge hiinlane, mille tõttu on narkosurmade arv katastroofiline,» arvas Anvelt.
Anvelt soovis täna riigikogus siseminister Ken-Marti Vaherilt teada saada, miks on tabatud narkootilise ja psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseadusliku käitlemise ehk diilerluse arv langenud.
Anvelti väitel oli 2003.–2004. aastal selliste juhtumite arv poole tuhande juures, kuid 2006. aastal 197 ja nüüd 91.
Anvelti hinnangul ei tehta diileritega tööd, sest politseil pole ressurssi sellistele sündmustele reageerida.
Anveli arvates võib probleem olla ka selles, et ekspertiisi hind on nii väikese kui ka suure narkokoguse analüüsimiseks sama, mistõttu võib kokkuhoid tulla just väikeste koguste pealt.
«Kõrge narkosurmade arv tuleneb sellest, et tänavatel liigub välja palju ainet,» ütles Anvelt.
Vaheri sõnul on põhiline tähelepanu pööratud raskematele narkokuritegudele. Vaheri selgituste kohaselt saab diilerlus alguse just raskematest narkosüütegudest: narkootikumide suures koguses käitlemisest, turustamisest, edasimüümisest, edasimüümise ettevalmistamisest jne.
Siseministri hinnangul on Eesti õiguskaitseorganid on üha enam võimelised ja suutlikud tabama suuremaid narkokoguseid ja suuri kuritegelikke narkogruppe,
Vaher toonitas, et arenguruumi on samas märkimisväärselt palju. Näiteks käib keskkriminaalpolitseis põhjalik analüüs, et mida saaks ette võtta, et narkokuritegevuse uurimine viia uue sammuna edasi.
Lisaks plaanitakse ühe laua taha kokku tuua nii eksperdid, kolmanda sektori inimesed, vabatahtlikud ja ametkonnad, et ühiselt mõelda, kuidas vähendada alaealiste seas narkootikumide nõudlust.