Tänavu septembris peaks valmis saama Ülemiste sademeveekanal, mis Kadrioru pargis kulgeb lahtiselt ja kujutab niimoodi endast uut huvitavat vaatamisväärsust.
Kadrioru park saab veeatraktsiooni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uus sademevee kollektor hakkab pihta rajatava Ülemiste liiklussõlme autotunneli juurest. Ka siiani suundusid Sikupillist ja Ülemiste kandist pärit vihmaveed läbi Kadrioru asumi, kuid maa-alune ligi meetrise läbimõõduga toru ei suutnud viimasel ajal enam kogu vett vastu võtta, sest asfaltpindasid on palju juurde tekkinud ning vesi ei saa enam maasse imbuda.
«Ma ise olen kahel korral näinud, kuidas sademevete ülevool on hakanud toimima nagu arteesia kaev, sest veel on tohutu jõud,» ütles linnaasutuse Kadrioru Park juhataja Ain Järve. «Seetõttu otsitigi juba mitu aastat lahendust, kuidas uut, ligi kahemeetrise läbimõõduga toru paika panna. Läbi Kadrioru asumi ei saanud seda viia, sest siis oleks tulnud palju kommunikatsioone ümber tõsta ning see ehitus oleks läinud hirmus kalliks.»
Järve sõnul ehitati veekanal parki juba selle rajamise ajal kas 1721. või 1722. aastal, kuid 1936. aastal aeti kanal kinni, kuna selle hooldamine läks liiga kalliks.
Toru asemel kanal
Nii jõutigi otsusele, et võiks kasutada juba Kadrioru pargi rajamisel kaevatud kanalit, mis sõjaeelse Eesti Vabariigi ajal kinni aeti. Lasnamäelt jõuavad sademeveed Kadrioru pargini mööda toru.
Järve sõnul on kanalist ka pargile kasu, sest seal voolavat vett saab kasutada kastmiseks. Praegu ehitatakse pumplat, mis suunab vee roosiaeda, kontserdiväljakule ja Peetri maja juurde, kus ajalooliste kraavide kaudu jookseb vesi ka Jaapani aeda ja sealsetesse tiikidesse.
Kadrioru uues kanalis, millest esimene osa peaks inimestele silmarõõmu pakkuma juba mai lõpus, hakkab voolama täiesti puhas vesi, sest enne parki on settebassein ja õlipüüdur, mis püüavad kinni nii liiva kui ka Järvevana teelt lähtuva võimaliku õlireostuse. Peale selle on Järve sõnul rajatud ka viieastmeline kaskaad ja teine settetiik, kuhu kõik viimasedki hõljumid kinni jäävad.
Kadrioru lossi ees moodustab kanal hoburauakujulise looga, kulgeb siis Poska tänavani, teeb seal poolkaare ja suundub sirgelt edasi mere poole. Narva maantee all läheb kanal jälle torusse.
«Lossi ees on ehitaja kanalis juba ajaloolised sillakohad ka paika pannud, nii et on näha, kus kunagi sillad asusid,» ütles Järve.
Lossi ette jääv kanaliosa vooderdatakse graniitkividega, et jätta võimalikult looduslik mulje. Samasugused kivid olid seal ka vanasti. Paralleelselt Poska tänavaga kulgev kanal on aga betoonist, mida töödeldakse nii, et see kiiresti sammalduks ja sulanduks paremini vana pargi keskkonda.
Kõikjale sildu ei tule
Üle kanali kulgevad sillad tulevad ka Hiina saatkonna taha ja villa Mon Repos juurde, kuna ajalooliselt paiknesid sillad seal ennegi. Mõned Kadrioru pargi servas elavad inimesed on pahandanud, et nende otsetee parki on kanaliga läbi lõigatud. Järve sõnul on aga elanikud Nõukogude ajal omavoliliselt oma hoovile tagavärava rajanud ja seega neile eraldi silda ehitama ei hakata.
Sademevete tunnelkollektorit ja kanalit ehitava Merko Ehitus Eesti juhatuse liikme Andres Agukase sõnul on see rajatis üks osa Ülemiste liiklussõlme ehitusest. Kuna Tallinna sademevete kanalisatsioonisüsteem on nagunii üle koormatud ning Tuukri tänav paduvihmade ajal uputab, siis ei saanud sinna lisavett suunata ja tuligi eraldi kanal ehitada.
«Eesmärk on ikka juhtida uuest liiklussõlmest tulev vesi otse merre,» ütles Agukas. «Samas on tegemist nagu kahe asjaga ühes – Kadrioru park saab juurde ka ühe veeoja ja silmailu.»