Riigikohus: Tallinn eksis Mähel eramu tarvis ehitusloa andmisel

Riigikohus. Foto: Postimees

Riigikohtu kolmapäevase otsuse järgi eksis Tallinna linnaplaneerimise amet, kui väljastas tunamullu talvel Tallinnas Mähe-Kaasiku teel ärimehe Tõnis Sildmäe eramu rajamiseks ehitusloa, arvestamata kinnistu naabrite seisukohtadega.

Vaidluse aluseks sai linnaplaneerimise ameti 2010. aasta 20. jaanuaril väljastatud ehitusluba Mähe-Kaasiku teele üksikelamu ning sauna püstitamiseks. Ehitusluba ja kirjalik nõusolek nägid ette sauna ning soklikorruse ja kahe maapealse korrusega üksikelamu püstitamise, elamu ümbruses pinnase tõstmise ning elamut ja sauna ühendavate müüri ja muldkeha rajamise.

Kinnistu naabrid polnud planeeritava ehitusega rahul ning vaidlustasid ehitusloa väljastamise Tallinna halduskohtus. Naabrid märkisid, et ehitusprojektiga kavandatud maapinna tõstmine kuni 2,4 meetri võrra ning hooneid ühendava olemasolevast maapinnast 4-4,5 meetri kõrguse müüri rajamine ei vasta kehtivale detailplaneeringule.

«Planeering ei näe ette pinnase tõstmist. Lisaks on kavandatav muldkeha rajatis, mistõttu on oluliselt ületatud lubatavat maksimaalset ehitusalust pinda. Lahendus on piirkonda sobimatu ning vastuolus piirkonna arhitektuuri- ja ehitustavadega. Lahendamata on sadevee ärajuhtimine, mistõttu vesi valgub naaberkinnistutele. Kinnistu asub Tallinna muinsuskaitseala kaitsevööndis, kuid ehitusluba pole kooskõlastatud Tallinna kultuuriväärtuste ametiga,» märkisid naabrid.

Tallinna halduskohus rahuldaski mullu 16. veebruaril naabrite kaebuse ning tühistas ehitusloa. Kohus nõustus kaebajatega, et kavandatavad ehitised halvendavad tõenäoliselt nende olukorda nii vaate muutumise, valguse varjamise, pinnavee kinnistuile valgumise kui õhu levimise osas.

Seejärel viisid linnaplaneerimise amet ja Tõnis Sildmäe kaasuse ringkonnakohtusse ning seekord said õiguse nemad. «Pelgalt miljöö ja olemasoleva keskkonna säilimine pole subjektiivsed õigused, mida ehitusloa tühistamise menetluses saaks kaitsta,» märkis teise astme kohus.

Naabrid ei leppinud otsusega ning esitasid kassatsioonkaebuse riigikohtusse, mis otsustas kolmapäeval avaldatud lahendiga ringkonnakohtu otsuse tühistada ja jõustada halduskohtu otsus, mis tühistas ehitusloa. «Arvestades kavandatava ehitustegevuse ning kaebajate kinnistute vahetut lähedust on kaebajate omandiõiguse rikkumise oht reaalne,» tuvastas riigikohus esmalt, kas naabritel on üldse kaebeõigust.

Seejärel leidis kolleegium, antud juhul on pinnase tõstmist kavandatud määral, mis eeldaks vastavasisulise regulatsiooni olemasolu kehtestatud detailplaneeringus. Kuna aga kehtivas detailplaneeringus maapinna sellist tõstmist ette nähtud ei ole, on ehitusprojekt selles osas detailplaneeringuga vastuolus.

Kolleegium nõustus kaebajatega, et maapinna tõstmine koosmõjus kõrgete tugimüür-variseinte rajamisega halvendab valguse ligipääsu nende kinnistuile ja vaadet kinnistuilt, samuti suurendab pinnavee nende kinnistuile valgumise ohtu ja piirab nende kinnistute kasutamise võimalusi, ning vähendab seega nende kinnistute väärtust. «Seega kaasneb detailplaneeringu rikkumisega kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumine. Kuna kavandatav rajatis on vastuolus detailplaneeringuga, on ehitusluba õigusvastane,» märkis riigikohus.