Lätist alanud hepatiidipuhang pole veel Eestisse jõudnud

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Läti rahvatervise agentuuri osakonnajuhataja Jurijs Perevozchikovi sõnul hakkas A-hepatiit Lätis levima vaeste seas.
Läti rahvatervise agentuuri osakonnajuhataja Jurijs Perevozchikovi sõnul hakkas A-hepatiit Lätis levima vaeste seas. Foto: Toomas Huik

Egiptuse-reisil käinud naine tõi kaasa hepatiidi, kuigi oli joonud ainult pudelivett ja hoidunud


söömast pesemata puuvilju. Aga granaatõunamahlast ei suutnud ta ära öelda, kuid just sellele


lisatud jääkuubik oligi saastunud veest tehtud.



Seda lugu jutustati Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti korraldatud ümarlaual, millel tervishoiutöötajad rääkisid Lätist tulenevast hepatiidiohust.

«Ega Läti ole ohtlikum kui troopikamaad, kus niisugused haigused  levivad. Inimene peab ise olema väga ettevaatlik, olgu siis Indias, Egiptuses või Lätis,» ütles ümarlaua peaesineja, Läti rahvatervise agentuuri osakonnajuhataja Jurijs Perevozchikov.

Nõrgestab organismi


Tema sõnul on A-hepatiiti haigestumine Riias stabiliseerunud; puhang, mille kõrgpunkt oli mullu oktoobris, on aga levinud ka maakondadesse.

Perevozchikovi väitel sai epideemia alguse narkomaanide, töötute ja väikese sissetulekuga inimeste hulgas.

«42 protsenti haigestunutest olid töötud. Neil on liiga kehvad elamistingimused, et hügieenist kinni pidada.»

Läti külaline rääkis mullusest juhtumist, kus pärast  üht  restoranikülastust haigestus 47 inimest, neist kaks Eesti kodanikud. Põhjus oli lihtne: köögis askeldanud kokk oli viirusekandja.

A-hepatiiti on Lätis viimase puhangu ajal haigestunud enam kui 3700 ja surnud 18 inimest. «Sageli pole surma põhjuseks hepatiit, vaid muud kroonilised haigused, mis organismi nõrgenedes välja löövad,» märkis Perevozchikov.

«Oleme hepatiidiga tegelnud aastaid. Oskused ja teadmised on olemas. Kui haigus massiliseks läheb, võib raskusi tekkida haiglakohtadega, nagu gripi puhulgi. Aga loodame, et niisugust epideemiat nagu Lätis meil ei tule,» ütles Lääne-Tallinna nakkuskeskuse osakonnajuhataja Kristi Ott, kinnitades, et nende haiglas pole keegi A-hepatiiti surnud.
Otti selgituse järgi on A-hepatiit n-ö mustade käte haigus, sest viirus levib suu kaudu. B- ja C-hepatiit levivad vaid verekontakti teel.

Vaktsiin otsustab


Natalja Võželevsaja Tallinna tervisekaitsetalitusest ütles, et A-hepatiiti haigestumiste arv pole viimasel ajal eriti kasvanud, küll on sagenenud haigestumine B- ja C-hepatiiti.

«Tervisekaitsesüsteem on haiguspuhanguks valmis. Aga edu sõltub suurel määral sellest, kas riik hangib vaktsiini. Kui ei hangi, kulgeb epideemia nii nagu Lätis. Lätis oleks see asi unustatud, kui oleks õigel ajal saadud piisavalt vaktsiini,» võttis tervisekaitseinspektsiooni epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar asja kokku.

A-hepatiit Eestis
2008    13 haigusjuhtu
2007    10 haigusjuhtu
2006    5 haigusjuhtu
2005    17 haigusjuhtu
2004    18 haigusjuhtu
Allikas: tervisekaitseinspektsioon

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles