Vanalinna lärmaka ööelu vastu tunneb huvi ka riigikogu õiguskomisjon

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suur-Karja tänav on öösiti Tallinna vanalinna üks lärmakamaid kohti.
Suur-Karja tänav on öösiti Tallinna vanalinna üks lärmakamaid kohti. Foto: Priit Simson

Riigikogu õiguskomisjoni esimees Marko Pomerants saatis majandus- ja kommunikatsiooniministrile Juhan Partsile kirja, milles soovib ministeeriumi seisukohta võimalike seadusemuudatuste kohta, mis kaitseksid Tallinna vanalinna elanikke sealse lärmaka ööelu eest.

Mullu 22. novembril toimus MTÜ Vanalinna Selts juhtimisel ümarlaud, kus arutati küsimust, kuidas vabastada vanalinna elanikud öisest lärmist, mida tekitavad arvukate baaride ja muude lõbustusasutuste külastajad. Pomerants juhatas seda ümarlauda ning pani hiljem kokku kõik vanalinna seltsi, politsei- ja piirivalveameti ning linnavalitsuse ettepanekud.

«Edastasin majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ümarlaual tehtud ettepanekud kaubandustegevuse seaduse muutmiseks, kuid selge on see, et Tallinna vanalinna peavad senisest sõbralikumalt ära mahtuma nii sealsed elanikud kui äripidajad,» ütles Pomerants. «Inimesel peab ju olema õigus vanalinnas elada, ei ole võimalik luua ideaalmaailma, et Tallinna vanalinnas paiknevad vaid ärid või ainult elanikud. Suhted tuleb panna heanaabrlikult toimima.»

Pomerantsi sõnul on olemas meetmed, mille rakendamisel on vanalinnas magamine võimalik ning ka Tallinna külalised saaksid seal kohalikku ööelu nautida. Ta täpsustas, et mürateema ei ole aktuaalne vaid vanalinnas, samasugused probleemid esinevad Tallinnas laiemalt.

Minister Partsile saadetud kirjas märgib Pomerants, et Tallinnas reguleerib meelelahutusasutuste lahtiolekuaega registreering, mille teeb vastavalt kaubandustegevuse seadusele kohalik omavalitsus, vanalinna puhul kesklinna valitsus. Praktikas on aga välja tulnud, et see seadus olukorda ei reguleeri ning registreeringuid ööpäevaringseks tegevuseks on välja antud palju. Tavalised on lõbustusasutuste lahtiolekuajad isegi kella seitsmeni hommikul.

Samuti mainib Pomerants, et registreeringu osaline või täielik kustutamine avaliku korra halvenedes ja mürakaebuste sagenemisel on seaduse järgi põhjendamatult raske. Puudub selgus, kas politsei või terviseameti kohalikule omavalitsusele tehtud ettepanekutel registreeringu muutmiseks on piisav õiguslik alus.

Kesklinna valitsusest Postimehele saadetud vastuses on kirjas, et erinevate lõbustusasutuste registreeringuid on umbes 280, neist 24 tundi ööpäevas töötavad vaid üksikud, kuid kolmandik niisugustest asutustest töötab öö läbi kuni hommikuni mõnetunnise vaheajaga.

Kesklinna valitsuse andmetel on registreeringu kas osaline või täielik tühistamine praeguse seaduse järgi tõesti väga tülikas. Otsus peab olema hästi motiveeritud, peavad olema lisatud kirjalikud tõendid, mis näitavad kas norme ületavat mürataset või näiteks alkoholi müüki alaealistele. Ainult inimeste suuline kaebus ei saa olla aluseks registreeringu muutmiseks, seega kujuneb menetlus aeganõudvaks.

Vanalinna seltsi korraldatud ümarlaual jäi kõlama ka niisugune mõte, et kui kohalik omavalitsus ei taha rakendada talle seadusega antud õigust kas täielikult või osaliselt tühistada lõbustusasutuse registreeringut, siis võiks see õigus olla ka politseil ja terviseametil. See eeldab aga kaubandustegevuse seaduse muutmist.

Partsile saadetud kirjas on märgitud, et baaride, pubide ja restoranide juures tekivad tihti olukorrad, kui teenindamine tänaval lõpeb pärast lahtiolekuaega, kuid toolid ja lauad jäävad paigale, mis võimaldab nende kasutamist napsitanud klientide või juhuslike möödakäite poolt ning nende vali jutuvada tekitab öisel ajal piisavat müra. Samuti puudub kindlus, et siseruumides tegutsev baaripidaja keeldub alkoholi müügist, kui tänaval laua taga istuv inimene tema poole niisuguse ostusooviga tuleb.

Sellega seoses ongi Partsile edastatud kirjas ettepanek täiendada kaubandustegevuse seadust lõiguga, et tänavakaubanduse korraldaja peab tagama, et tänavakohvikute toole ja laudu ei kasutataks väljaspool kauplemisaega ning inimesed ei lahkuks baarist või pubist alkohoolsete jookidega. Samuti on ettepanek täiendada seadust sättega, et kauplejal ja kaubanduse korraldajal on keelatud tekitada väljaspool lõbustusasutust teisi isikuid oluliselt häirivat müra ajavahemikus kella 22 – 7.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt ei õnnestunud Postimehel täna Pomerantsi kirja kohta kommentaari saada, kuna väidetavalt ei ole kiri veel ministeeriumisse jõudnud.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles