Aastaid transpordiküsimustega tegelenud Tallinna Tehnikaülikooli emeriitdotsendi Mall Villemi sõnul eeldab tasuta ühistranspordile üleminek põhjalikku analüüsi, vastasel juhul on tegemist lihtsalt populismiga, millel võivad olla ühissõidukite kasutajate jaoks valusad tagajärjed.
«Kui tahaks seda asja korralikult teha, siis tuleks kõigepealt teha sotsiaal-majanduslik tasuvusanalüüs. Tuleks selgitada välja, mida on vaja teha, mis need sammud maksma lähevad, missugust kasu need annavad. Kui tasuvusanalüüsi ei ole tehtud, siis on see otsus on puhtalt populistlik,» lausu Villemi.
Tema sõnul armastatakse Tallinnas rääkida välismaal kasutusel olevast Pargi ja reisi süsteemist ja ilmselt soovitatakse seda nüüdki. «Aga see tuleb ju ka välja arendada ning see nõuab raha. Tallinnal ei ole ju parklate jaoks maadki. Kuhu rajada näiteks Rannamõisa poolt sissesõitjate jaoks selline parkla?,» küsis ta.
Villemi hoiatas, et lihtsalt tasuta sõiduga autojuhti ühissõidukisse ei meelita. Aga kui bensiini hind järjest tõuseb ja kui veel lisaks parkimistasusid tõsta, siis hakkab osa autojuhte võibolla tõesti bussiga sõitma. Aga seegi on praegusel kujul läbi mõtlemata.
«Väljastpoolt Tallinna tulijatele tasuta ühistransport ei laiene. Nii pole neil ka mingit stiimulit Pargi ja reisi süsteemi kasutada. Ja enamus neist ilmselt ei hakka ennast selle nimel Tallinna sisse kirjutama. Ja siis on ju palju neid inimesi, kellel on töö ajal vaja autot kasutada. Kuidas nemad oma tööd tegema hakkavad?» küsis emeriitdotsent.
«Ma ise sõidan Kakumäelt Õismäele, jätan auto mõne kaubanduskeskuse parklasse ja sõidan trolliga edasi. Aga kui minusuguseid tekib palju, siis ei jõua need parklad enam meid vastu võtta,» ütles Villemi.
«Ma rõhutan veelkord: kui ei tehta sotsiaalmajanduslikku tasuvusanalüüsi, mis võtab arvesse kõik kulud ja kõik tulud ja kogu kasu, mis sellest asjast saadakse ning ütleb, et jah, see asi tasub ennast ära, siis ei maksa midagi teha,» kordas ta.
Vastamata küsimusi on linnavalitsuse plaani juures aga liiga palju. Lisaks piletitulule jääb saamata ka suur hulk trahvisummasid. «Ma ei tea, palju aastas trahve kogutakse, aga see summa ei ole palju väiksem kui piletitulu.»
Prognoos, et tasuta ühistranspordiga kasvab selle kasutajate arv 10-20 protsenti, on Villemi sõnul laest võetud. Ma tean, et Londonis valmistati asja väga põhjalikult ette ja tehti analüüs, mis näitas, et 20 protsenti autokasutajatest hakkab kasutama ühistransporti, kui nad teevad ummikumaksu. Ja läkski nii. Aga meil ei ole selliseid näitajaid, mille järgi prognoosida,» kinnitas ta.
«Ja siis veel ekspressbussid. Mis neist saab? Nendega sõitnud inimesed kolivad siis autodesse või? Nad ju maksid rohkem, et kiiremini ja mugavamalt kohale saada. Aga kui see on tasuta, siis tahavad ju kõik niimoodi sõita,» lausus Villemi.
Ta hoiatas, et tasuta ühistranspordi puhul lisandub palju ühe-kahe peatuse sõitjaid, kes tekitavad liini ühes osas ülekoormuse. Kui siiani käiakse kokkuhoiu mõttes üks peatusevahe jala, siis tasuta ühistranspordi puhul sõidetakse see maa ühissõidukiga. Abilinnapea Arvo Sarapuu sõnul peaks siin abi olema juurutatavast kiipkaardisüsteemist, mis võimaldavat sõitjate hulga kohta operatiivselt infot saada ning üle koormatud kohtadesse ühissõidukeid lisada.
Villemi sõnul on see jutt naeruväärne. «Kiipkaardisüsteem annab küll infot sisenejate kohta, nii et ülevaade on olemas. Aga kui pikk bussiliin on linna keskosas üle täitunud, siis peaks sinna busse juurde panema. Aga ainult liini keskossa ju busse juurde panna ei saa. Nii et olgu ülevaade kui hea tahes, seda probleemi kiipkaardisüsteem ei lahenda,» selgitas ta.
«Mina ei taha anda hinnangut, kas tasuta ühistransport on hea või halb, aga igal juhul tuleks enne seda teha põhjalik analüüs, mida praegu tehtud ei ole. Kui keegi väidab, et on tehtud mingeid analüüse või arvutusi, kuidas ühistransporti ümber korraldada, siis ma tahaksin küll väga neid arvutusi näha,» lausus Villemi. Puhtpoliitilistel põhjustel tehtud tasuta ühistranspordist tema hinnangul palju loota ei maksa.