Kui Tallinna linnavalitsus teeb poliitilise otsuse ning järgmisest aastast on bussi-, trammi- ja trollisõit pealinnas tasuta, jääb linnal saamata rohkem kui 14 miljonit eurot, selle puudujäägi katteallikad on aga siiani segased.
Tasuta bussisõidu kulude katteallikad on segased
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Päris piletituluta Tallinn tasuta ühistranspordi korral ei jää, sest mittetallinlastest sõitjad peavad pileti eest ikka tasuma. See summa ei ole aga suur, näiteks eelmisel aastal vaid 3,5 miljonit eurot kogu 17,8 miljonist ehk alla viiendiku. Kuna piletitulu suurus ei ole viimastel aastatel eriti muutunud, siis jääb linnal järgmisel aastal saamata rohkem kui 14 miljonit eurot.
Tallinna finantsdirektor Katrin Kendra ütles Postimehele, et tema veel ei tea, kuidas piletitulu saamata jäämisest tekkinud auku eelarves katta. Lahendus peab tulema transpordiametilt. Küll tuleb aga linna järgmise aasta eelarvet menetledes sellele kindlasti mõelda.
Finantsistid otsustagu
«Kõik arvutused peaksid olema transpordiametis, seda teemat ei ole siiani keegi finantsteenistusega arutanud,» ütles Kendra.
Tallinna transpordiameti juhataja Andres Harjo sõnul on ameti ülesanne korraldada linnas ühisveondust, nii et kõik inimesed ära vedada. Rahaasjadega tegeleb ikkagi linna finantsteenistus.
«Kui poliitilise otsusega tehakse Tallinnas tasuta ühistransport, siis peavad finantsistid ütlema, kuidas saamate jäänud piletitulu kompenseerida, selge on aga see, et kuidagi tuleb seda teha,» mainis Harjo.
Harjo sõnul on katteallikatena räägitud sellest, et linna maksed Tallinna Veele vähenevad 2014. aastal ligi kolm korda, tulumaksu laekumised peaksid kasvama, kuna tallinlaste arv suureneb, ning mingit rahalist kokkuhoidu peaks andma ka autobussikoondise ning trammi- ja trollibussikoondise ühendamine. Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu on välja käinud, et kahe koondise ühinemine annaks säästu ligi 10 miljonit eurot.
«Katteallikad tuleb igal juhul leida, vastasel juhul ei ole mõtet rääkida tasuta ühistranspordist, sest vedajat ei huvita, kust tema kulude kate võetakse,» selgitas Harjo. «Keegi ei ole veel rääkinud ka sellest, et kindlasti peaksid käivituma mingid muud hoovad. Tuleks hakata survestama eraautode kasutajaid - kas liikluspiirangute või parkimistasu tõstmisega. Esialgu me aga ei tea veel küsitluse tulemusi.»
Harjo mainis, et praegu ei oska keegi ette ennustada, kui palju oleks tasuta ühisveonduse korral vaja liinidele busse, tramme ja trolle juurde panna, et kõiki inimesed ära vedada. Tema sõnul võivad ülekoormuse alla sattuda eelkõige põhiliinid, mis kulgevad magalatest kesklinna.
Trollide asemele bussid
Tallinna trammi- ja trollibussikoondise (TTTK) juhatuse esimehe Toomas Sepa hinnangul võib tasuta ühissõidukite kasutatavus kasvada 10 – 20 protsenti. Samal ajal kavatseb TTTK sel aastal maha kanda 22 igivana trolli ning juurde liisitakse vaid kolm uut. Autobussikoondis saab aga riigihanke korras tänavu juurde 35 uut firma MAN bussi, mullu detsembris soetati CO2 kvoodi müügist laekunud raha eest 10 bussi.
«Nagu mina olen aru saanud, siis hakataksegi suurenevat reisijate hulka vedama just bussidega, asendades puuduvad trollid nendega, pealegi on ju plaanis luua linnatranspordi ühendettevõte,» ütles Sepp. «Tehniliselt ei ole keeruline trollijuht bussijuhiks ümber õpetada. See küsimus ei ole aga veel lõplikult kokku lepitud.
«Minu kõige suurem kriitika on selle kohta, et Tallinna ühistranspordivõrgu toimimise põhimõtted pärinevad kuskilt 1970. aastatest,» mainis Sepp. «Kui tahame saada kiiret, mugavat ja mõistliku hinnaga ühisveondust, siis oleks mõistlik liinivõrk üle vaadata. Optimaalsest ühistranspordi korraldusest ei saa praegu juttugi olla.»