Paldiskilased sõdivad Alexela terminali laienduse vastu

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alexela Paldiski terminali laienedes lisandub 222 000 kuupmeetrit uusi mahuteid, millest umbes pooled on mõeldud vedelgaasile. Lisaks rajatakse kõrg­ahju­šlaki hoiuplats ja töötlemistehas. Lisanduvad rajatised on märgitud kollase värviga, praegused aga valgega.
Alexela Paldiski terminali laienedes lisandub 222 000 kuupmeetrit uusi mahuteid, millest umbes pooled on mõeldud vedelgaasile. Lisaks rajatakse kõrg­ahju­šlaki hoiuplats ja töötlemistehas. Lisanduvad rajatised on märgitud kollase värviga, praegused aga valgega. Foto: Alexela Terminal

Paldiski elanike hinnangul muudaks uued rajatised – kõrgahjušlaki ladustamise plats ja töötlemistehas – nende elu väljakannatamatuks. Linlased kogusid 524 allkirja avaldusele, milles soovitakse, et linnavalitsus tühistaks 18. augusti 2011 korralduse Alexela terminali laienduse detailplaneeringu algatamiseks. Linnajuhid keeldusid seda tegemast.


Paldiski linnavolikogu esimees Nikolai Petšugov ütles, et ettevõtluse laienemine linnas on positiivne. Samas on tema sõnul linnavõimu ülesanne jälgida, et kõik arendused oleksid kooskõlas planeerimisseaduse ja keskkonnakaitse normidega.

«Terminali laienemisele on nii vastaseid kui pooldajaid, linnavalitsuse ülesanne on leida kõigi jaoks vastuvõetav lahendus, selleks ongi detailplaneeringu menetlus,» märkis Petšugov.

Paldiski elanik Tiiu Koitla selgitas, et osa elamuid Lõuna tänaval asub terminali kavandatavast laiendusest ainult 50 meetri kaugusel. Ka mõned Rae tänava elumajad on tulevastele mahutitele väga lähedal. Juttude järgi võidakse isegi sulgeda Rae tänav, mis jääb terminali laienduse alale.

Lõuna tänava kuue maja elanikud saatsidki eelmise aasta oktoobris linnavalitsusele kirja, et nad ei ole nõus terminali laienduse detailplaneeringuga, kuna nende kodud jäävad väga ohtlikusse tsooni. Linnavalitsuse vastuses on kirjas, et arendaja ehk AS Alexela Terminal on teinud elanikele ettepaneku nende elamud võõrandada.

Koitla sõnul puudub Paldiski inimestel teave selle kohta, mida endast kujutab kõrgahjušlaki töötlemine ning kust seda šlakki kohale tuuakse. 12. märtsil Paldiskis toimunud kohtumisel linna elanikega selgitati küll neile, et tegemist olevat lõhnatu ja mittelahustuva puistematerjaliga, kuid inimesed seda ei usu.

Detailplaneeringu seletuskirja järgi ladustatakse šlakk umbes kümne meetri kõrgusesse puistangusse kuuel kuni kaheksal hektaril ja seejärel töödeldakse. Saadust saab kasutada teedeehituses.

Koitla sõnul töötab Soomes Tamperes samasugune töötlemistehas, kuid see asub kümme kilomeetrit linnast väljas, Paldiskis tahetakse tehas aga rajada keset linna.

Mullu oktoobris Paldiski linnavalitsusele saadetud kirjas oli ka kaitseministeeriumi kantsler Mikk Marran mures terminaliala detailplaneeringu pärast. Ministeeriumi ja kaitseväe hinnangul põhjustab terminali laienemine ohtu naabruses asetsevale ministeeriumi kinnistule, kus asuvad kaitseväe staabi-, kasarmu-, lao- ja remondihooned ning masinapark. Samas paikneb ka Scoutspataljon.

«Kaitseministeerium soovib detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus saada põhjalikku riskianalüüsi kavandatavate tegevuste mõju kohta kaitseväe isikkoosseisule ja varale,» seisab Marrani kirjas Paldiski linnavalitsusele.

Terminali laienduse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostab Hendrikson & Ko. Ettevõtte osakonnajuhataja Jaanus Aavik märkis, et peamised riskid on seal samad nagu iga teise suurõnnetuse-ohuga ettevõttel.

Detailplaneeringu alusel tahab Alexela Terminal rajada 112 000 kuupmeetrit uusi vedelgaasi ja 110 000 kuupmeetrit vedelkütuse mahuteid. Praegune vedelgaasi mahutipark on 12 000 kuupmeetrit.

Alexela Terminali avalike suhete juht Jaanus Saat ütles, et kõikvõimalike inimlike eksituste ja seadmerikete vältimiseks ning nende kiireks avastamiseks on firma loonud kahekordse kontrollisüsteemi – tehnoloogilise ja inimkontrolli.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles