EKA tudengid tunnevad puudust ühtsest kooliperest

Eesti Kunstiakadeemia tudengid on praegu üle linna laiali, peavad hakkama saama kitsastes oludes ja loengutesse jõudmiseks pendeldama kesklinna ja Mustamäe vahet.

Eesti Kunstiakadeemia õppetöö toimub Tallinnas kuues erinevas kohas. Näiteks vabade kunstide teaduskond asub Rüütelkonna hoones vanalinnas, kuid räämas maja jääb tudengitele kitsaks.

Seal õppiv Andri Allas rääkis, et fotograafia eriala jaoks on majas ruume kokku kolm ning kui neist kahes toimuvad loengud, siis kostab heli läbi.

«Peame tegema loenguid puhkeruumis,» lisas üliõpilane Taavi Kübar.

Teist aastat Rüütelkonna hoones õppiv Hanna Piksarv tõdes, et see maja on viimse piiri peal ning uut hoonet oleks väga vaja.

«See kõik on siin ajutine lahendus – ruumi on vähe,» rääkis Piksarv. «Siin majas ei saa me öösiti ega nädalavahetustel töötada, mis on väga suur probleem, sest päeval pole aega, oleme loengus. See on loomulik ja kõik kunstiülikoolid üle maailma on ööpäev läbi lahti.»

Kübar leidis samuti, et uut maja on hädasti vaja: «See, kuidas sul õppimine edeneb, oleneb sellest, missugused vahendid sul on. Praegu on vahendid ikka väga kesised ja talvel peame ruumides olema jopede ja mantlitega.»

Kübar rääkis, et on õppinud ka välismaal ja sellega võrreldes on kontrast äärmiselt suur. «Mõtted hakkavad paremini liikuma, kui sul on korralik õpikeskkond,» sõnas ta.

Kübar nentis, et kuuldes uue koolimaja ehitamise edasi lükkamisest, tabas teda suhteliselt lootusetu tunne.

«Samas surutakse ERMi ehitamist nii hullult. Tegelikult oleks võinud tähelepanu suunata ikkagi EKA-le,» ütles ta. «Kogu Eesti kultuur kannatab selle all ja noored liiguvad pigem välismaale ära, kui nad näevad, et keskkond on nii halb. Kui nii edasi läheb, siis ei tulegi enam uut generatsiooni kunstnikke Eestisse.»

Piksarv meenutas, et ka vana EKA maja oli väga kurvas olukorras ja ruumi oli vähe. Samas on see, et kool asuks ühes majas, tema hinnangul hädavajalik.

«Sest kõik need väikesed osakonnad võiksid teha koostööd, aga see on võimatu, kui igaüks on eri kohas,» rääkis ta. «Mina olen skulptuuri osakonnas, mis on Mustamäel TTÜ taga, samas keraamikud ja metallikunstnikud on kesklinnas.»

Nii sõidab ta enda sõnul päevast päeva bussiga nelikümmend minutit Mustamäe ja kesklinna vahet.

«Selleks, et õppida kunsti sellisel tasemel, nagu EKAs on võimalik seda õpetada, on vaja tingimusi, kuid praegustes majades on see raske,» ütles üliõpilane Minni Hein. «Üks kõige olulisem asi kunsti tegemisel on see, et üliõpilased teeksid koostööd. Kui oleme eri majades, siis on see raskendatud.»

Kunstiteadust õppiv Hein loetles, et tema loengud toimuvad peamiselt Suur-Kloostri tänaval, kuid ka Rüütelkonna hoones ja kunstiteaduste kodukoht olevat Estonia puiestee raamatukogu.

Intervjueerimise ajal istus Hein Rüütelkonna maja fuajee trepil ja sõi suppi, mida koolimajja termoses tuuakse. Tudengi sõnul tunneb tema kõige suuremat puudust ühest suurest kooli kohvikust, sest see on koht, kus inimesed suhtlevad.

«Kuna ma olen ühe aasta õppinud siis, kui olime kõik ühes majas koos, siis ma tean, mis on koos olemise tunne,» lisas Allas. «See, mis siin toimub, ei ole enam õppimine. Ei ole ühtset tunnet.»

Suur-Kloostri tänaval sisearhitektuuri õppivad Madli Silm ja Siim Karro on oma õppehoonega rahul. See pole ka ajutine koht, sest õpetatud ja õpitud on selles majas juba aastaid.

Silm nõustus, et üks maja ühendaks kooliperet: «Ma tean teistest osakondadest ainult niipalju, kui mul seal sõpru on, aga nende kohta, kus pole, ei tea ma midagi.»

Karro rääkis, et tema peab käima loengutes kolmes erinevas hoones. Tingimused olevat «enam-vähem», kuid uut maja oleks kindlasti tarvis.

«Uues majas oleks kõik üliõpilased koos ja see süvendaks osakondadevahelist koostööd,» märkis ta. Tema hinnangul on oluline, et EKA maja ikka kesklinna ehitataks, kuna kunstnikud peavad müra keskel olema.