Õpilased õpetamas ehk streik Gustav Adolfi gümnaasiumi moodi

Alo Raun
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

«Kristus!» teatab üks 6.c klassi poiss võidukal häälel, mispeale puhkeb kogu laua ümber kogunenud 15-pealine seltskond naerma.

Tegu on telefonimänguga, mida Gustav Adolfi gümnaasiumi 6.c klass täna veidi pärast kella 10 hommikul gümnaasiumiõpilasest asendusõpetaja juhendamisel matemaatika tunnis mängib. Poisi kõrval istuv tüdruk on nimelt algselt ringile lasknud sõna «Prisma».

Muidu 11. klassis õppiv õpetaja Miina Räty räägib Postimehele, et sai alles hommikul teada, et peab täna tunde andma, mistõttu ta suurt midagi ette valmistada ei ole jõudnud. Siiski üritab ta siduda mänge ka matemaatikaga, lastes järgmisena ringile neli sõna «Murru nimetaja ja lugeja». Paraku ei püsi noorsandid matemaatika-lainel lõpuni – hetk hiljem on need ringi peale teinud ja üks poiss teatab võidukalt: «Pruun Marsi punane vill!»

Tegelikult viibib klassis ka neli poissi, kes istuvad lõbusast seltskonnast natuke eraldi, harjutades tasemetööks. Räty sõnul on teistelgi võimalus tasemetööks harjutada, kuid osa neist eelistab seda teha kodus, teised on aga selle juba ära teinud.

Hoopis teistsugune meeleolu vaatab vastu 9.a klassi keemiatunnist – kohal on neli tüdrukut, kes istuvad vaikselt ja viisakalt õpetaja, 12. klassis õppiva Elis Rebase vastas. Üheks päevaks vabatahtlikult õpetaja-ameti enda kanda võtnud neiu tunnistab, et keemiajuttu ta tüdrukutega eriti rääkida pole saanud – pigem uuritakse temalt, kuidas 10. klassi sisseastumiskatseteks paremini valmistuda.

Küsimusele, miks neid täna koolis nii vähe on, vastavad 9. klassi tüdrukud, et kuna täna kohale ilmumine oli vabatahtlik, valis enamus teise tee. Aga miks siis nemad kohale tulla otsustasid? Põhjuseks võimalus olla n-ö sündmuste keerises, näha, mis toimub – tegu on päevaga, milline ei pruugi enam kunagi korduda.

Algklasside majas satume 5.b klassi kirjanduse tundi. «Koer kargas kassile perra!» teatab selgel häälel sinise särgiga tüdruk, üks neljast õpilasest, kes püsti seismas ja dialoogi ette lugemas. Tema on nimelt jutustaja rollis.

Ka ülejäänud kaks tüdrukut ja poiss, kes raamatust vastavalt hiire, kassi ja koera teksti loevad, olid oma rolli sisse elanud ning nende diktsioon on puhas, nagu oleks nad seda teksti varem mitmel korral harjutanud.

Üllatusena teatab täna õpetajaametit proovida otsustanud Karina Siimberg 11.c klassist, et tegu on tekstiga, mis lastel selleks päevaks lihtsalt lugeda oli jäänud, ning idee see dialoogi-vormis ette kanda tekkis tal hetkeajel.

Kui küsida, kuidas nad teistmoodi koolipäevaga rahule on jäänud, teatavad õpilased, et vahelduseks on see vahva. Kuid osa neist leiavad, et õpilaste õpetajaks toomine võiks jääda pigem ühekordseks ettevõtmiseks.

Asi nimelt selles, et gümnaasiumiõpilased ei ole jätnud osadele neist eriti kompetentset muljet. Näiteks ei olevat arvutimatemaatika asendusõpetaja teadnud, mis asi on Scratch, ja siis pidid lapsed ise õpetajat õpetama. Tegu on lihtsamat sorti programmeerimiskeelega, millega ka lapsed hakkama saavad - luua erinevaid animatsioone.

Kõik õpetajat asendanud õpilased räägivad Postimehele, et kuigi nad oleks võinud saada täna koolist vaba päeva, otsustasid nad tunde anda soovist omandada uusi kogemusi, saada ettekujutust õpetajatööst. Nad ei leia, et õõnestaksid kuidagi oma tegevusega õpetajate streiki, väites, et jagavad pedagoogide seisukohti.

Ka Gustav Adolfi gümnaasiumi direktor Hendrik Agur väidab, et tema otsus 11. ja 12. klassi õpilased täna esimeseks viieks tunniks põhikooli õpetama tuua ei ole õpetajavaenulik. Tema sõnul sai see õpetajatega läbi räägitud ning on osa laiemast kokkuleppest – näiteks lubatakse streikivatel õpetajatel tööseisakust hoolimata koolimajas viibida.

Aguri väitel on tundide andmine eelkõige vastutulek lapsevanematele, sest neil on turvaline koht, kuhu laps tuua, võsuke omandab pealegi sel ajal tarkust ning saab näiteks ka kõhu täis.

Siiski ei ole Gustav Adolfi gümnaasium jäetud täielikult kooliõpilaste kamandada. Selle järele, et streigiajal õpetajateta tunnid peetud saaksid, on valvama pandud kooli juhtkonna esindajad – reeglina igal korrusel üks. Kui tavaliselt peab täiskasvanu niiviisi korda vahetundides, siis täna lihtsalt ka tunni ajal.

Õpetajate toas aega viitvad streigiks valmistuvad õpetajad ei suhtu samas õpilaste nende asemele toomisse erilise vaimustusega. «Projektimaik on asjal juures,» märgib näiteks streigikomitee liige, keemiaõpetaja Martin Saar.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles