Kunstiakadeemia liigub pankroti poole

Mikk Salu
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui vaadata rahalise poole pealt, siis ei terenda helges tulevikus mitte kunstiülikooli uus hoone, vaid rusud. Pildil EKA vana maja lammutamine.
pl/FOTO PEETER LANGOVITS, POSTIMEES
Kui vaadata rahalise poole pealt, siis ei terenda helges tulevikus mitte kunstiülikooli uus hoone, vaid rusud. Pildil EKA vana maja lammutamine. pl/FOTO PEETER LANGOVITS, POSTIMEES Foto: Peeter Langovits

Eesti Kunstiakadeemial (EKA) on Eesti ülikoolide seas juba praegu suurim laenukoormus, raha uue hoone ehitamiseks ei paista kusagilt. «Prognoositava tegevusstsenaariumi kohaselt tekib EKA-l perioodil 2012–2016 pidev maksevõimetus,» kinnitas haridusminister Jaak ­Aaviksoo eile riigikogus.


Pidev maksevõimetus tähendab tavalises eesti keeles pankrotti. Aaviksoo viitas ministeeriumi tellitud ja audiitorfirma ELSS tehtavale auditile, mis peaks kaante vahele saama sellel nädalal.

Auditi lõppjäreldus ei ole veel avalik, aga nagu ministeeriumi kõrgharidusosakonna juhataja Mart Laidmets mainis, «midagi rõõmustavat seal pole».

Seesugusele järeldusele jõudmiseks ei pea tegelikult olema audiitor. Piisab avalikest allikatest ja registritest. Nimelt oli kunstiakadeemia juba aastal 2010 Eesti ülikoolide seas suurima laenukoormusega, pole vahet, kas seda võlataset arvutada suhtena omatuludesse, bilansimahtu või omakapitali.

See näitaja on neli-viis korda suurem kui näiteks Tartu Ülikoolil või muusikaakadeemial. Ainult maaülikool jõuab EKAga laenukoormuse poolest samasse suurusjärku, kuid isegi neil pole nii palju võlgu.

Kui küsida kunstiakadeemialt nende finantsseisu kohta, esitab akadeemia esindaja Solveig Jahnke võrdluse teiste ülikoolidega. Viimase 15 aasta jooksul on EKA saanud riigilt investeeringuteks 1,9 miljonit eurot ja sihtasutuselt Archimedes 11,9 miljonit eurot, Tartu Ülikool on samadest allikatest saanud 15,9 miljonit ja 43,7 miljonit.

Niisiis on kunstiakadeemia saanud raha neli kuni kuus korda vähem. Ja samalaadseid suhteid võib arvutada ka võrreldes teiste ülikoolidega. Ometi on sellised võrdlused absurdsed.

Kuigi kunstiakadeemia on saanud mitu korda vähem raha kui Tartu Ülikool, on vaja võrrandisse panna ka teine fakt – Tartu Ülikool on EKAst ka umbes 20 korda suurem. Niimoodi asja ümber pöörates võib öelda hoopis, et riik on EKAt juba praegu rahaliselt rohkem poputanud.

Kunstiakadeemia rahahäda algab tegelikult lihtsast faktist. Nad on väga väike ülikool. 2010. aastal oli nende omatuluks 8,6 miljonit eurot. Ometi tahavad nad ehitada endale kallist maja, mille ehituseelarveks on planeeritud umbes 28 miljonit eurot (kas see ka päriselt on nii, seda veel ei teata, sest hankeid pole tehtud).

Pealegi on neil juba praegu Eesti ülikoolide seas kõige suurem laenukoormus. Neil pole ka eriti vara, mida müüa – potentsiaalselt kõige väärtuslikum neist, seesama Tartu maantee alguse krunt, on juba panditud SEB pangale.

Lisaks kõigele nõuab Archimedes neilt tagasi 2,24 miljoni euro suurust rahaeraldist, mis on ju sama hästi kui neljandik EKA aastatuludest.

Kokkuvõtteks. Kunstiakadeemial pole kindlasti kusagilt võtta seda raha, mida Archimedes tagasi saada tahab. Kui Archimedeselt raha ei saa, pole neil ka raha uue hoone ehitamiseks. Laenuvõime on piiratud.

Laidmets annab mõista, et isegi kui Archimedes peaks ümber mõtlema ja raha EKA-le ikkagi andma, pole ikkagi selge, kust kavatsevad nad hankida ülejäänud summa.

Nii ongi jõutud praegusesse seisu: ülikoolil on suur laenukoormus, väärtuslikem vara on panditud pangale, Archimedesele tagasimaksmiseks raha pole, ehitamiseks raha pole, laenu võtta ei saa ja keset Tallinna linna on tühi auk.

Ülikoolide laenukoormus 2010

                                          TÜ          TTÜ        TLÜ       EMÜ       EKA      EMTA

Laenud/tegevustulu    16,0%    31,1%    10,8%    46,9%    53,2%    11,2%

Laenud/bilansimaht    7,6%     17,5%      6,9%     21,4%    43,8%    6,7%

Allikas: rektorite nõukogu

 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles