Kehra paberivabrik valmistub veebruaris tööle hakkama

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valla sotsiaaltöötaja Marianne Leisi ukse taga on pidevalt järjekord rahahädas kehralastest.
Valla sotsiaaltöötaja Marianne Leisi ukse taga on pidevalt järjekord rahahädas kehralastest. Foto: Mihkel Maripuu

Kui teisipäeval oli Kehra paberivabriku ümbrus rahulik ja töötajate asemel võis väravast väljumas näha vaid valvurit, siis veebruari algusest on rohkem kui 400 inimesel lootust oma töö jälle tagasi saada.


Nimelt on kehralasteni jõudnud info, et 2. veebruarist alustab Kehra paberivabrik Horizon Tselluloosi ja Paberi AS taas tööd.



Vabriku juhatuse liige Aime-Kersti Kelder kinnitas, et vabrikul on tõepoolest plaan uksed veebruari alguses avada, ent seni, kuni kindlaid kokkuleppeid ei ole sõlmitud, ei taha ta konkreetset kuupäeva välja öelda. «Sellise kuupäeva ütlemine on ennatlik,» ütles ta.



«Tegemist on suure firmaga ja palju asju on vaja ette valmistada.»



Kehralased rahahädas

Kui aga tehas tööle hakkab, saavad inimesed, kellest enamik on alates jõuludest puhanud, oma töö tagasi. Kehralased on seni läbi ajanud piskuga. Vabrik maksis neile palka 2600 krooni ja seda nii mõnelegi kahes jaos.



Valla sotsiaaltöö spetsialisti Marianne Leisi sõnul kasvas raske majandusliku olukorra toetus jaanuaris märgatavalt ja tema ukse taga oli pidevalt järjekorras inimesi, kellel ei olnud raha isegi selleks, et sõita rongiga linna pabereid korda ajama.



Kui kogu eelmise aasta jooksul soovis ühekordset majanduslikku toetust 62 inimest, siis jaanuaris tekkis soovijaid kümne päevaga juba 51. «Paljud ei julge küsimagi tulla ja häbenevad,» rääkis Leis.



Halb lehk toob hea elujärje


Sama kaua kui on Kehras tegutsenud paberivabrik, on sealne õhk lehanud tselluloosi järele. Anija vallavanem Jüri Lillsoo nimetas paberivabrikust tulevat lehka aga rahalõhnaks, sest veel teisipäeval seda vabriku juures tunda ei olnud. Kui aga vabrik uuesti tööle hakkab, naaseb lehk ja paraneb inimeste elujärg.



«See oleks suurepärane, kui nüüd vabrik uuesti tööd alustaks,» ütles Lillsoo.



Samas on vallavanem jäänud realistiks ja algatanud vallas suurema projekti. Nimelt puhastab Kehra paberivabrik ka valla reovett ja tehase seiskudes ähvardas valda oht, et vesi jääb puhastamata. Seepärast tegi vald projekti oma reoveepuhastusjaama rajamiseks, ehitus peaks plaanide järgi algama sügisel. Vajaminevast 220 miljonist kroonist tuleb 165 miljonit Euroopa Liidult.



«Ent vahepeal on ka ju vaja ära elada,» ütles Lillsoo. Ta jäi siiski optimistlikuks ja ütles, et Anija mehed on alati hakkama saanud. «Mõnikord saame tappa, aga me ei jäta oma jäärapäisust.»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles