Linnale tänavavalgustust pakkuv firma pole Tallinnalt kolme aasta jooksul nõudnud lepingus ette nähtud hinnatõusu ja on seeläbi säästnud linnale 1,7 miljonit eurot.
Tallinna tänavavalgustus püsib erafirma rahakoti najal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kogu Tallinna linna tänavavalgustuse eest vastutav firma KH Energia-Konsult on linna kommunaalameti rahapuuduse tõttu sunnitud linnale rahalisi kingitusi tegema ehk lepingus ette nähtud hinnamuutused ära jätma.
Firma KH Energia-Konsult juhatuse liige Heino Harak saatis veebruari keskpaigas Tallinna abilinnapeale Kalle Klandorfile ja kommunaalameti juhatajale Ain Valdmannile kirja, kus väitis, et alates 2009. aasta märtsist on ettevõte teinud linnale nii-öelda rahalisi kingitusi rohkem kui 1,7 miljoni euro ehk umbes 27 miljoni Eesti krooni väärtuses.
Ta märkis, et nii enam edasi minna ei saa ja KH Energia-Konsuldi ootused valgustusteenuse hinna lepingujärgseks korrigeerimiseks tarbijahinna indeksi võrra on igati põhjendatud.
«2009. aasta algul, kui Tallinna ja kogu Euroopat tabas masu, kaalusime linna kommunaalameti palvel oma võimalusi ja jätsime alates 2009. aasta märtsist realiseerimata meie ja linna vahelises lepingus sätestatud teenusehinna korrektsiooni 4,1 protsendi ulatuses,» kirjutas Harak. «Samuti vähendasime 2009. aasta märtsist oma tööde ühikhindu 11,3 protsendi võrra.»
Haraku sõnul kehtib niisugune olukord tänaseni. Firma jättis oma teenuste hinnad tarbijahinna indeksi võrra suurendamata ka 2010. ja 2011. aastal. See tähendab, et linnale on justkui tehtud rahaline kingitus kokku 1,7 miljoni euro väärtuses – 2009. aastal 400 000, 2010. aastal 500 000 ja 2011. aastal koos tänavuse jaanuariga 800 000 eurot.
«Leping on alati kahepoolne ning kui teine pool ütleb, et tal pole raha, siis tuleb ju sellest aru saada,» selgitas Harak, miks HK Energia-Konsult pole oma teenuste hindu tõstnud, kuigi leping seda lubaks. «Kui masu tuli, ei kujutanud me ju täpselt ette, kuidas asjad edasi lähevad, ning püüdsime selle piskuga hakkama saada, et ellu jääda. Nii aga edasi minna ei saa, kuskil tuleb piir ette.»
Haraku sõnul on ta pärast kirja kirjutamist ka kommunaalameti juhtidega olukorrast rääkinud, kuid mingi lahenduseni ei ole seni jõutud.
Tallinna kommunaalameti juhataja Ain Valdmanni sõnul on amet püüdnud kogu aeg hakkama saada selle rahaga, mis linnaeelarvest on tänavavalgustusele eraldatud. Mullu oli see 5,7 ja tänavu on 5,9 miljonit eurot. Rahanappuse tõttu on tulnud osa valgusteid ka välja lülitada.
«Oleme koos lepingupartneritega arutanud, kas kuskil on veel kokkuhoiukohti,» kinnitas Valdmann. «Ei ole ju päris võimatu, et magistraalidel veel osa valgusteid välja lülitada. Seda teed me kindlasti ei lähe, et näiteks suvisel valgel ajal valgusteid üldse mitte sisse lülitada. Mõnel kergliiklusteel oleme neid isegi tagasi põlema pannud.»
Põhirõhk tuleb Valdmanni sõnul panna hoopis sellele, mis saab järgmisel aastal, kui elektrit on vaja hakata ostma vabaturu hinnaga. See raha, mis kulub elektri kallinemisele, tuleb linnaeelarves siiski leida.
Valdmann möönis, et KH Energia-Konsuldiga ei ole kommunaalamet hindade korrigeerimises veel tõesti kokku leppinud. Valdmanni sõnul on varemgi ette tulnud, et tarbijahinna indeksi või mõne teise koefitsiendi kasutamine on mõneks ajaks külmutatud.
«Täit tarbijahinna indeksit ei jaksa me praegu maksta, äkki teine pool on nõus natuke vähemaga,» mainis Valdmann. «Eks läbirääkimised peavadki andma mingi tulemuse.»
Haraku sõnul ei ole hoolimata KH Enegia-Konsuldi vastutulekutest linna valgustusvõrk sugugi paremaks läinud. Rohkem kui kümme protsenti välisvalgustitest on juba kolmandat aastat välja lülitatud, nende töövalmiduse taastamine on mõne kuu lisatöö ja loomulikult ka lisakulu. Võrreldes 2008. aastaga on linn välisvalgustusele kulutatavat raha vähendanud peaaegu miljoni euro võrra.